repro Nagu mainiti, oli see raamat Hillarile tõeline sünnitusvalu, kuid ämmaemandaid oli palju.
Autori sõber Tõnu Ling alustas koduselt, hakkas suupillil mängima Albert Uustulndi laulu “Tüdruk”. Rahvas laulis kaasa. Jüri Saar meenutas, kuidas Hillar tuli tema juurde mõttega kirjutada merest ja kaluritest. See oli palju aastaid tagasi.
“Merest on palju kirjutatud. Hillar Lipp ei konkureeri Juhan Smuuliga, ei Jüri ja Ülo Tuulikuga või teistegagi, kes merest kirjutanud. Aga ta kirjutab hästi. Tal on oma sõnum merest ja kalurite elust,” rääkis Saar.
Ants Tammleht aga juhtis tähelepanu sellele, et Tuulikud on Abruka kuulsaks kirjutanud. Ja mõnest suuremast saarestki on kirjutatud, kuid Hillar Lipp kirjutab paljudest väikestest saartest, laidudest nagu Kirjurahu, Laiamadala, Linnusita jt.
Eesti 1982. aasta telefilmist “Meretöö” rääkis Ülo Tuulik. Aga ta tuletas meelde ka üht kohtumist Lennart Meriga, kes tundis huvi, mida küll näidata külla sõitnud mongoollastele Saaremaal. Ülo: “Ütlesin, sõitke Nasvale, päikesetõusu ajal räimevõrgule!”
Ja Tuulik soovis Hillarile õnne, et “sinagi, Hillar, oled meie kõigi hulgas, nende hulgas, kes on kaluritest ja merest kirjutanud”.
Mis on meri? Meri on maa elu häll ja ääretu veteväli.
Mis kutsub kaluri merele? Ka sellele leiab vastuse raamatust “Meri aitab elada”.
Hillar kirjutab: “Rannarahvas ja kalapüük on lahutamatult seotud aegade algusest. Kalapüük oli ja on Eestimaa randade põhilisemaid ameteid, soolasilk läinud aastasadade igapäevaseim leivakõrvane. Kaluriamet ei ole kunagi kerge olnud. Kalurit iseloomustav visadus, vähenõudlikkus ja ühtekuuluvustunne on kujunenud sajanditepikkuses koosluses tujuka merega…”
Inimene vajab nii laulu kui leiba, nii vajab inimelu kalagi.
Vaadanud klubi seinal telefilme “Meretöö” ja Nasvast, nentis Tõnu Ling: “Need filmid ja Hillari raamat on pärand meie lastele, lastelastele” ja luges ette luuletuse “Viire takka”: “Viire takka tulevad/ kolm meresõidumasinat…” Pärast aga kuulati tema suupillil selle luuletuse meloodiat.
Hillar Lipp rääkis raamatu saamisloost, et see on sündinud läbi enda tegemiste. Rääkis kalurite elust ja tööst, Nasva jõe kalastikust, merelinnustikust. Olgu kohe lisatud, et raamatus on üle 300 foto ja eriti palju on neid lindudest. Nii saavad selle raamatu kaudu lugejale lähedaseks väikesaared ja laiud, mille kohta palju huvitavat ka kirja pandud.
Kaardilt tutvustas Hillar saalitäiele rahvale meie sadamaid ning siis saabus hetk, et raamat läks rahva sekka. Hillari abilised said selle kingiks. Kohe kogunes ka pikk järjekord nendest, kes tahtsid raamatut endale osta. Kohvilaua juures raamatut juba lehitseti, sest esitlus oli mitmetahuline, sisutihe ja kokkuvõttes väga huvitav.
Raamatus leiab väga erinevaid meeleolusid, kroonikast etüüdide ja artikliteni ning see annab ülevaate saarte kalurite kalapüügi ajaloost. Autor on ka linnu- ja lilletundja ning sellestki on palju fotosid. Huvitav, põhjalik raamat!
Enda Naaber
