Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile kalapüügieeskirja muudatusettepaneku, mille jõustumine peaks tagama peatselt algaval hooajal püügirahu Saaremaa vetes, mis seni oli häiritud mõrra kui püügivahendi erinevast tõlgendusest kohalike kalurite ja kalapüügi üle riiklikku järelevalvet teostava keskkonnainspektsiooni poolt.
Mullu juunis saatis keskkonnainspektsioon ligi paarikümnele Saaremaa kalurile haldusmenetluse hoiatuse, et püügil olevad mõrrad tuleb viia vastavusse kalapüügieeskirjaga. Kalurid asusid toona seisukohale, et nemad eeskirja rikkunud ei ole ja probleem seisneb mõrra osade definitsiooni erinevas tõlgenduses.
Oktoobris käisid riigikogu keskkonnakomisjoni istungil oma seisukohti selgitamas Saaremaa kalameeste esindajatena MTÜ Saarte Kalurite Ühing juhatuse liige Hillar Lipp ja kalur Sander Laid. Kohtumisel osalesid ka keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi ning keskkonnainspektsiooni esindajad.
Arusaamatus tuli tiibade arvust
Praegu kehtiva kalapüügieeskirja kohaselt on mõrra näol tegemist püünisega, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud ühest kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Kalurite ja järelevalve teostajate vaheline arusaamatus sai alguse mõrratiibade arvust. Saaremaa mõrdadel kasutatakse kahe asemel nelja tiivast, mida inspektsioon mõistab kui lisakariaeda, kalurid aga kui ühte funktsiooni täitvat konstruktsiooni.
Saaremaal kasutatava mõrratüübi kariaial on rohkem nurki, see hoiab kala paremini lõksus.
Nüüd on valitsusel kavas lisada kalapüügieeskirjas mõrra kui püügivahendi kohta säte, et merel ei ole kariaedade arv piiratud, kuid need peavad paiknema järjestikku juhtaia ühes otsas koos mõrrakeredega, mis võivad olla pealt lahti kuni mõrrasuupoolse esimese pujuseni.
Eeskirja muudetakse, kuna mõrra praegune kirjeldus ei võimalda arendada merel kasutatavaid kalapüügivahendeid. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et Saaremaa ja Hiiumaa vetes tehti 2016–2018 uuringuid eri tüüpi mõrdade kasutamise mõju hindamiseks.
Katsetati erinevaid mõrdasid
Katsetati mitme kariaiaga mõrdasid ning mõrdasid, mille kere on osaliselt pealt lahtine. Võrreldi kalapüüki erineva modifikatsiooniga püügivahendite ja praeguste eeskirjakohaste püügivahenditega, kuid statistiliselt usaldusväärset püügikoormuse kasvu uuringud ei tuvastanud.
Kalurite hinnangul on nn pealt lahtisi mõrdu kergem käsitseda ja need on ka materjali poolest kuluefektiivsemad. Veel leidsid nad, et kahe kariaiaga mõrdade kasutamine võib oluliselt vähendada veetaimestiku sattumist mõrrakeresse, mistõttu püsivad mõrrad kauem puhtana ja on püügil kergemini käsitsetavad. Samuti on võimalik mõrd püügile panna ilma tiibadeta ehk kariaeda moodustamata või ühe tiivaga.
Sõnastusega rahul
Nasva kalur Sander Laid kinnitas Meie Maale, et on kooskõlastusringile saadetud muudatuseelnõu lugenud ja on selle sõnastusega üldjoontes rahul.
“Eks seda sai pikalt arutatud ja mõeldud nii kalurite, keskkonnainspektsiooni kui ministeeriumiga. Alati saab pisidetailide kallal norida ja mõnda asja veel täpsustada, aga see ei oma laiemas mõttes ja suuremas plaanis tähtsust,” kommenteeris Laid.
Nii ei ole Saaremaa kalurid pidanud oma mõrdasid ringi tegema, vaid hoopis eeskirja kohendatakse nii, et püük saaks jätkuda samade püünistega ja nii, nagu siin juba aastakümneid on püütud. “See on oluline. Kui kala püüda saab, on kõik korras. Püügihooaeg on kohe-kohe algamas ja mehed ootavad pikisilmi, et saaks mõrrad püügile panna. Seni pole muudatused veel jõustunud, aga tundub küll, et erimeelsused on lahendatud, püügirahu olemas ja saarlased saavad oma mõrrad merre viia,” leidis Laid põhjust rahuloluks.
Ardo Vahter
Meie Maa
