Tuleb leppida selleks aastaks mustade pühadega ja tugeva tuulega. Minuga kõrvuti elavad veised on siiski saanud nii külma kui lund ja läinud puhevaks. Kui neid pärast mandrilt tulekut õuntega kostitasin, siis algul olid nad veidi umbusklikud, aga lõpuks ajasid mind lausa taga. Akna taga lippavad kitsed karjana. Luiged Soonlepa lahelt ei kavatsegi ära minna – see teeb meele heaks. Aga siiski – 23. detsembri õhtul tuli lumi maha ja meile kingiti korraks valged jõulud.
