Riigikogu kultuurikomisjon sai taotluste esitamiste viimastel päevadel veel mitmeid ettepanekuid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kohta, mis ehitataks valmis kultuurkapitali vahenditest, kirjutab ERR. Üks neist oli Eesti muuseumide pärandihoidlad, sh Hiiumaa muuseumi hoidla, mille valmimist oodatud.
Muuseuminõukogu, muinsuskaitseamet, muuseumiühing, ICOM Eesti rahvuskomitee ja Eesti hoiuraamatukogu esitasid ühiselt kultuurkapitali vahenditest rajatava kultuuriehitise kandidaadiks muuseumide pärandihoidlad.
“Tänapäevaste hoiutingimuste loomiseks ja Eesti mälu hävingust päästmiseks vajavad Eesti muuseumid kolme pärandihoidlat: ühte Põhja-Eestisse, teist Lõuna-Eestisse ja kolmandat Hiiumaale,” märgitakse taotluses.
Pärandihoidlate võimalik ehitusmaksumus on kokku umbes 57,03 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Summa sisaldab ehituse ja sisustuse maksumust ning Riigi Kinnisvara ASi projektijuhtimistasu. Ehitushindade kallinemisena on arvesse võetud 2 protsenti aastas. Hoidlate ülalpidamiskuluks kujuneb u 1 miljon eurot aastas, mis on eelmise aasta prognoos.
Pikk nimekiri
ERRi portaal kirjutas eelmisel reedel, et üheks uueks kandidaadiks esitati juba varem Oleviste kiriku rekonstrueerimine. Eelmisel kolmapäeval teatas oma soovist ERSO ja Filharmoonia kammerkoori kontserdikeskus, varem on teatanud soovist pretendeerida kultuurkapitali rahale Tallinna linn linnahalli renoveerimisega.
Möödunud nädalavahetusel sai riigikogu kultuurikomisjon veel mitmeid ettepanekuid riiklikult oluliste kultuuriehitiste kohta. Loetelus on Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres, kunstihoone Pärnus, Anu Raua keskus Heimtalis, Tallinna Kinomaja renoveerimine filmikeskuseks, Tartu südalinna kultuurikeskus ja multifunktsionaalne linnahall Tartus ning Olustvere mõisa valitsejamaja.
Hasartmängumaksust soovivad tuge ka kunstigaleriid: EKA loomekeskus Tallinnas, Tallinna Kunstihoone ja Tartu uus kunstimaja.
Kultuurkapital toetab vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot.