Augustis otsustavad Kärdla linna ning Emmaste ja Pühalepa valla volikogud, kas olla osalised Hiiumaa muuseumi sihtasutuse moodustamisel. Kahe omavalitsuse, Käina ja Kõrgessaare “jah”-sõna tulid juba juunis.Hiiumaa muuseumi direktori kohusetäitja Margarita Sokolova rääkis, et pärast seda selgub, kas sihtasutus moodustatakse kõigi saare omavalitsuste osalusel või piisab ka vähematest. “Sihtasutuse saab moodustada ka juhul, kui asutajateks on kaks omavalitsust,” selgitas Sokolova.
Sihtasutuse liikmeks on lubanud tulla ka riik kultuuriministeeriumi näol. Kui kõik volikogud on otsustanud, kas allkirjastada kultuuriministeeriumiga kokkulepe sihtasutuse moodustamiseks, algatatakse selle loomisprotsess.
Omavalitsusjuhtide esialgse vastuseisu üks põhjusi, miks 45 aastat riigimuuseumina tegutsenud sihtasutust moodustades omavalituse vastutusele ei tahetud võtta, oli see, et muuseumi hooned vajavad suuri investeeringuid, milleks omavalitsustel võimekust pole.
Raha tuleb
Äsja eraldas kultuuriministeerium 33 000 eurot Hiiumaa muuseumi hoonete remondiks. Töid tehakse nii Kärdlas asuvas muuseumi peahoones ehk niinimetatud Pikas majas (pildil), kui muuseumi filiaalides – Rudolf Tobiase majamuuseumis, Mihkli talumuuseumis ja Kassari ekspositsioonimajas.
Sokolova selgitas, et see on esimene osa summast, millega ministeerium muuseumihoonete kordategemist toetab ja vastavalt vajadusel on tulemas lisa.
Lisaks andis muinsuskaitseamet avariitöödeks Mihkli talumuuseumis 800 eurot.
Juba varem eraldas riigi kinnisvara CO2 kvoodi müügist saadud raha, ligi45 000 eurot Pika maja energiasäästlikkuse parandamiseks. Sokolova rääkis, et selles projektis on muutusi – planeeritud maaküte asendatakse selle jaoks piisavalt suure maa-ala puudumise pärast pelletküttega katlamajaga. Projekti käigus soojustatakse ka peamaja katus ja restaureeritakse verandad.
