Valitsus kiitis märtsi lõpus heaks kalapüügi-eeskirja muudatused, mis jõustuvad kahes jaos.
3. aprillist jõustus piiramatu kaaspüügimäär alamõõdulisele lõhele ja tursale võrgupüügil, mis tuleneb uuest kalanduspoliitikast ja selle tagasiheite keelu põhimõttest.
Kui varem pidi püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemist püünistes, siis nüüd kehtib see vaid õngejada ja nakkepüüniste puhul. Muudel juhtudel (lõkspüünised) peab püügi kontrollimise sagedus vältima saagi hukkumist püünises.
1. jaanuarist 2016 jõustuvad muudatused püüniste tähistamisele. Seisevpüünised peab väljaulatuvates tippudes tähistama punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm. Püügivahendi otsi tähistavad lipud peavad olema mõõtudega vähemalt 20×30 cm ning punast või oranži värvi, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina kalapüügil kuni ühe meetri sügavuses jäävabas vees võib olla lipu alumise serva kõrgus pool meetrit veepinnast.
Vastavalt lippude arvule tuleb vardale lippude kohale 3 cm vahega kinnitada vähemalt 2 cm laiused helkurribad. Vahelippude kasutamisel peab nende värv erinema otsalippude värvist. Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või nende jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge alumise serva juurde eraldi märgisena.
Samuti ei või 1. jaanuarist alates asetada ühe jadana püügile mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendit või ühe kalapüügiloa alusel mitut eri liiki püügivahendit.
TUULI TAMMLA
MTÜ Hiiukala
