Lastekirjanduse keskus Kui jõudsime Tallinna vanalinna, oli kell juba kolmveerand kaksteist ja 15 minuti pärast pidi algama võistlus. Saime auto korraks tasulisse parklasse pargitud ja siis oli meil kiire Paksu Margareeta juurde. Nimelt on Eesti Lastekirjanduse keskus Paksu Margareeta kõrval. Jõudsime kohale umbes 11.55 ja kohe anti mulle üks suur läbipaistev purk, kust pidin võtma esinemise järjekorranumbri. Sain paberilipiku, millel suurelt kirjutatud number 10.
Tahtsin jaapanlase moodi välja näha, seepärast sidusin salli pähe ja panin pluusi pükste peale, nagu jaapani judovõistlejatel. Lugesin raamatut “Leiutajateküla Lotte” ja seal on 30. peatükis Lotte Jaapanis judovõistlusel. Lootsin, et ettelugemise ajal kohtunikud näeksid mind justkui mingit jaapanlast.
Kui saali jõudsin, olid peaaegu kõik saalikohad täis. Mina olin üksinda, kuna vanematel oli Tallinnas päris palju tegemist. Istusin ühe Pärnu poisi kõrvale. Kõige pealt tutvustati kohtunikke. Üks kohtunik oli Eesti Televisiooni sporditoimetuse liige Tarmo Tiisler, teine Margus Tabor, Tallinna Linnateatri näitleja, kes pärit Hiiumaalt. Eesti Lastekirjanduse keskusest oli kohtunikuks Triin Soone.
Ütlesin, et esindan Hiiumaad, minu nimi on Kaur Maanus Kartus ja loen ette raamatust “Leiutajaküla Lotte”. Tegelikult teatati muidugi varem, kes ma olen ja mis maakonda ma esindan. Ma lihtsalt kordasin seda. Siis rääkisin, millest tuleb etteloetavas katkendis juttu. Mina muidugi ütlesin, et selles katkendis avastavad mutid, et nende suvemajas kummitab,.Nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes. Publikule see jutt meeldis.
Kui te nüüd tahate teada, mida ma ette lugesin, ostke või laenutage raamat “Leiutajateküla Lotte” ja otsige sealt üles 30. peatükk. Kui ma lõpetasin, oli mulle päris suur aplaus. Ei osanudki sellist aplausi oodata. Kuulasin kõiki teisi ettelugejaid ja minu arvates olid kõigil ilusad lood.
Kui kõik 15 õpilast olid ära lugenud, tuli 15minutiline paus, et kohtunikud saaksid otsustada, kes võidab. Muidugi ma ei seisnud ühe koha peal terve see aeg. Kasutasin võimalust, et majas ringi uudistada. Majal on kolm korrust. Alumisel korrusel oli raamatukogu ja Edgar Valteri näitus. Ma panin tähele, et all raamatukogus on võimalus ette lugeda lugemiskoerale ja seda lausa 15 minutit! Kahjuks on see võimalus ainult laupäeviti. Teisel korrusel oli vanaaja näitus. Kolmandal korrusel aga justkui midagi mängutoa moodi. Seal saab mängida puuhobuste moodi asjadega, samuti on kabe ja male.
Mina jõudsin saali tagasi veidi varem kui pidi ja siis oli aeg külalisesineja etteasteks. Tema oli vist, kui ma ei eksi, Lembi Vaher, – üks peretsirkuse esineja. Ta on ka teivashüppaja ja Eesti rekordi omanik – lausa vist 3,23 meetrit hüpanud! Siis saime talle küsimusi esitada. Ja lõpuks saime veel kõik veidi žongleerida. Minul see just kõige paremini välja ei tulnud.
Ja siis saabus kõige tähtsam hetk. Uksest tulid kõik kohtunikud sisse ja osalejaid hakati esinemise järjekorras kohale nimetama ja mina tulin kümnendana. Kohtunikud rääkisid kõigile nende vigadest ja sellest, mis neil hästi läks. Paarile lapsele oli kohtunikel ainult kiidusõnu. Nii ka minule. Mulle öeldi, et olen väga kihvt poiss, kuna tulin julgelt rahva ette, istusin aknalauale ja hakkasin ette lugema. Kohtunikud ütlesid, et ma olin vist kõige julgem esineja. See oli kindlalt ka väike boonus. Ma arvan, et teine boonus võis see olla, et üks kohtunik oli ju pärit Hiiumaalt.
Ja siis see algas – autasustamine. Esimesena öeldi, et kuus võistlejat olid teistest veidi tugevamad. Siis öeldi kohe, kes sai kolmanda koha ja see olin mina. Jah, nii see oli. Nad ütlesid, et kolmas koht on Kaur Maanus Kartus Hiiumaalt, kelle õpetaja on Karin Padari! Miks just tema? Seda sellepärast, et minu õpetaja nimi ongi Karin Padari. Sain ühe raamatu ja tänukirja, nii minule kui ka mu õpetajale. Raamatu nimi on “Sünnipäevalood”. Seal oli vahel järjehoidja, millel on kiri “Tule meile külla Tallinnasse Pikk 73”. Seal asub Eesti Lastekirjanduse keskus. Järjehoidjale oli ka märgitud, kuidas sinna keskusse jõuda. Igatahes sain ma siis ühe kingitustekoti. Seal sees oli üks lauamäng “Laste mälumängu-doomino”. Siis sain ma ka veel ühe kiidukirja. Ja siis öeldi ka teine koht ja mina loomulikult läksin selleks ajaks enda kohale. Ja teise koha sai üks tüdruk Läänemaalt. Võitja oli üks poiss mingist maakonnast, mida mina kahjuks ei mäleta. Ja siis oli kringli ja morsi aeg! Ja mind loomulikult ka pildistati.
Kaur Maanus Kartus
