Alanud aasta toob kaasa mitmeid muudatusi raha-asjades. Osad neist puudutavaid ainult teatud inimesi, näiteks pensionäre või vanemahüvitise saajaid, kuid 1. veebruarist toimuv pankade üleminek SEPA-le mõjutab kõiki pangateenuste kasutajaid.
Ühtne euromaksete piirkond SEPA
2014. aasta 1. veebruarist ühendatakse Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco vürstiriik, Norra ja Šveits ühtseks euromaksete alaks (SEPA, Single Euro Payments Area). See tähendab, et enam ei eristata Euroopa majanduspiirkonnas siseriiklikke ja piiriüleseid makseid. Piiriülestele euromaksetele kehtivad sellest ajast alates pankades samad tingimused nagu riigisisestele maksetele, sealhulgas on teenustasud samad ja sarnane ka maksete laekumiskiirus.
Pankadevahelised maksed aeglasemaks
See puudutab kõiki inimesi, kes teevad ülekandeid erinevate pankade vahel. Kui praegu liiguvad maksed ühelt Eestis tegutseva panga kontolt teise Eestis tegutseva panga kontole umbes pooleteise tunniga, siis 1. veebruarist võtab see aega 3–5 tundi. Selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb maksekorraldus teha hiljemalt ajavahemikus kell 15–16.30. Vaid siis, kui kasutada mobiilimakset, jõuab makse teises pangas asuva saaja kontole kohe. Uutel alustel maksete tegemise kohta saab lugeda tarbijaveebist minuraha.ee www.minuraha.ee/maksed
Kontonumbrid pikemaks
Kontonumbrid muutuvad pikemaks ehk saavad rahvusvahelise kuju (IBAN-kontonumber). Inimese senine kontonumber säilib, kuid selle ette lisanduvad numbrid ja tunnused: riigikood, panga kood ja kontrollnumbrid. Nii muutub kontonumber 20kohaliseks. Ise oma kontonumbri muutmiseks midagi tegema ei pea, see tehakse pangas automaatselt.
Muutub otsekorraldusteenus
See puudutab eelkõige inimesi, kel on pankades sõlmitud otsekorralduslepingud arvete tasumiseks. Kui seni saatis energia- või telefonifirma arve inimesele ja maksenõude panka, siis edaspidi saadab ettevõte panka e-arve. Kui inimesel oli varem vastava arve tasumiseks otsekorraldusleping sõlmitud, siis see muudetakse automaatselt e-arve püsimakse lepinguks ning arveid saab sama mugavalt automaatselt edasi tasuda. Küll aga peaks jälgima, kas kõik ettevõtted, kellelt praegu arveid saab, lähevad üle uuele e-arve teenusele, sest vastasel juhul saabuvad temalt arved edaspidi kas e-postiga või tavapostiga ning need tuleb ise internetipangas ära maksta.
Alampalk ja pension kasvavad
1. jaanuarist hakkas kehtima uus alampalga määr. Alampalk ehk miinimumpalk tõuseb täistööajaga töötamisel 355 euroni kuus ja tunnipalga alammäär on 2,13 eurot (brutopalga summades).
Riigieelarves on ette nähtud raha pensionitõusuks: 1. aprillist kerkib keskmine pension 5,8%. Pensionide täiendav maksuvaba tulu suureneb samuti, täpsemalt 2520 euroni aastas ehk 210 euroni kalendrikuus.
Vanemahüvitis ja töötav lapsevanem
Muutub ka vanemahüvitise ümberarvutamise valem töötasu saavale vanemale. Selle eesmärk on, et hüvitise saaja kogusissetulek (st vanemahüvitis ja tulu kokku) ei väheneks võrreldes olukorraga, kus inimene lisatulu poleks teeninud.
Lisaks kaob selle aastani kehtinud põhimõte, et vanemahüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud töine tulu ületab viiekordset hüvitise määra (2014. aastal oleks see 5×320=1600 eurot). Nüüd säilib vähemalt pool määratud hüvitisest või hüvitise määra (2014. aastal 320 eurot kuus) suurune vanemahüvitis pluss teenitud töine tulu.
Teise samba pension
Kui inimene on liitunud kohustusliku kogumispensioni ehk teise sambaga ja esitas 2013. aastal avalduse maksete suurendamiseks enda valitud teise samba fondi aastateks 2014–2017, siis hakkab nüüd tema brutopalgast senise kahe protsendi asemel pensionifondi minema kolm protsenti. Riik lisab sellele omalt poolt tavapärase neljaprotsendilise makse asemel kuus protsenti.
Heli Lehtsaar, tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
