Ajalehtedes ilmub pidevalt metsaostu kuulutusi, mõnes nendes äratoodud isegi väga ilusad ja ümmargused numbrid. Taas on hoogustunud ka metsaomanikele tehtavad telefonikõned, kus soovitakse nende maid ära osta.
Maa ost-müük on Eestis täiesti legaalne tegevus ja eks iga äri puhul on normaalne, et tehakse reklaami ja otsepakkumisi.
Milline aga on metsamaa “õige” hind? Lihtne reegel on see, et hind on õige siis, kui mõlemad pooled – nii ostja kui müüja on rahul. Kui aga see rahulolu saavutatakse ühe osapoole väheseid eelteadmisi ära kasutades? Jah, eks see ole kindlasti ebaeetiline, kuid eetika piirid on meil kõigil ju üsna erinevad ning pärit ehk juba kodusest lastetoast. Kuid kas metsaomanikul on vaja siis olla siis just see rumalam osapool? Kohe kindlasti mitte.
Inimloomuse üks hukatuslikumaid iseloomuomadusi on ahnus ja reklaamistrateegiates osatakse seda päris hästi ära kasutada. Eks me kõik ole ju aeg-ajalt tagantjärgi tarkusena aru saanud, et me tegelikult üldse ei vaja kõike seda, mida oleme järjekordse soodusmüügikampaania ajal kokku ostnud. Kui me sellest õppida oskame, pole hullu midagi ja järgmisel korral oskame nendest lõksudest juba paremini hoiduda.
Metsamaa müügiga võib aga juhtuda nii, et kui lasta ennast emotsioonidest juhtida ja tehing kiirustades ära teha, ei pruugi teist võimalust enam olla. Enamikul meist ju ei ole mitmeid kinnistuid, mida müüa, seega on vaja targalt otsustada juba esimesel korral.
Kõlab küll julmalt, aga üldjuhul on inimesed, kes metsamaa müügiga petta saanud, ise lasknud ennast ära pimestada lobedast jutust ja suurtest numbritest. See ongi üks petmise kavalaid viise, mõjutada müüjat nii, et tema ahnus saaks reaalsest mõtlemisest võitu ja pärast ongi lihtsalt juba hilja.
Põhiküsimused, mida endale tuleks enne metsamaa müüki esitada, on ju väga lihtsad:
• Kas müük on vajalik ja möödapääsmatu?
• Kas metsamüügist saadava raha kasutamiseks on mõistlikud plaanid olemas?
Olen oma töös kokku puutunud mitmete inimestega, kes hakkavad oma metsamaa müümisele mõtlema peale seda, kui neile on telefonitsi müügipakkumine tehtud. Üsna mitmel juhul räägivad inimesed siis ka sellest, et nad ei olegi oma metsas ise aastaid juba käinud ja seega ongi vist vaja see mets maha müüa, no näe, ja ostja ka ju olemas. See aga on puhtakujuline “põrsas kotis” müümine. Kuidas saab selline müüja, kes ka ise ei tea, mida ta müüb, olla ostu-müügitehingus võrdväärseks partneriks?
Kui metsamaa müügist loodetava raha edasise kasutamise plaane teha, oleks soovitav esitada endale esitada järgmised küsimused:
• Kuidas see mets Teie omandisse on saanud?
• Kui hakkate müüma esivanematele kuulunud kinnistut, siis mõelge kindlasti ka sellele, mida nemad Teie teguviisist arvaksid?
Need kaks küsimust ongi üsna emotsionaalsed, aga need tuleb enda jaoks kindlasti läbi mõelda. On väärtusi, mida raha eest kuidagi uuesti osta ei saa ja need ei olegi meie elus nii väheolulised.
Kui eelpool olevates küsimustes selgus olemas, tasub asuda järgmise küsimuse juurde:
• Kellele müüa?
Ostja valikul tasub teha eeltööd. Tänapäevasel internetiajastul on see tegelikult väga lihtne. Ei maksa jääda uskuma ainult neid säravaid lauseid, mida müüja oma kodulehel lubab, vaid süveneda rohkem ja põhjalikumalt. Krediidiinfo, äriregistri ja kinnistusraamatu päringutest võib selguda päris huvitavaid fakte.
Näiteks üks firma, mis reklaamib ennast aktiivse metsaostjana nii Hiiu- kui Saaremaal, ei oma ise siinses regioonis mitte ühtegi kinnistut. Firmale kuulub vaid 50 protsenti ühest Saue vallas asuvast 3,56 ha suurusest kinnistust.
Või näiteks firma, kes lubab kuulutustes väga suure ja ümmarguse numbriga metsamaa hektari ostuhinda ning kirjeldab oma kodulehel firmat pikaajalise kogemustega metsasektori ettevõttena. Tegelikult omab see firma ainult ühte kinnistut Põlvamaal, mille suuruseks 5,38 ha ja tegu on põllumaaga. Firma on asutatud 2008. aastal, kas see nüüd just pikaajaline kogemus on, jääb iga potentsiaalse müüja enda otsustada.
Internetiavarustes surfates saab muudki huvitavat teada, selguvad ka selliste firmade juhatuse liikmete hobid ja varasemad tegevused. Kõik need andmed on avalikult kättesaadavad ja täitsa tasuta pealegi. Eks see olegi iga inimese oma otsus, kas ta tahab hakata oma kinnisvaratehinguid tegema näiteks sellise inimesega, kelle hobiks pokkerimäng.
Kui müüte oma metsamaa firmadele, kellel endal kinnisvara ei ole, järelikult müüte selle vahendajatele. Järjekordselt on see Teie enda otsustada, kas tahate, et keegi Teie kinnistu müügist vaheltkasu teenib või ei soovi seda.
Ja lõpuks kõige keerulisem küsimus:
• Mis hinnaga müüa?
Tavalisel vaatlusel tunduvad metsad kõik üsna ühesugused ja nii küsitaksegi ikka keskmist hinda. Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist metsa, ei ole olemas ka keskmist hinda.
Metsamaa hinda mõjutab kasvavate puistute vanuseline ja liigiline koosseis, metsakasvukohatüüp ja puistu sanitaarne seisukord. Kahjuks tuleb tõdeda, et Hiiumaa erametsade kvaliteet on üsna nigel. Korraliku puidu saamiseks on metsa vaja kasvatada, meie metsad on aga eelkõige looduslikku tekkega ja ilma hooldusraieteta kasvanud, seega on nendest saadav tulu üsna madal.
Maaameti kodulehel on olemas ametlik avalik statistika, millise hinnaga on metsamüügitehingud Eestis toimunud. Mais valmis ülevaade 2011. a kinnisvaraturust. Nende andmete alusel oli mullu Hiiumaal metsamaa ostu-müügitehingutel statistiline keskmine müügihind 1676 eurot/ha, maksimaalne hind 4781 eurot/ha ja madalaim 237 eurot/ha. Seega on erinevused miinimumi ja maksimumi vahel vägagi suured. Täpsemalt saab igaüks ise edasi uurida.
Üks tore kuldlause on teadagi selline, et kinnisvara hind sõltub kolmest komponendist ja need on: 1. Asukoht, 2. Asukoht ja 3. Asukoht. Kuigi see võib tunduda metsaostu puhul kummaline, kehtib see reegel ka siin. Te võite omada suurepärast küpset okaspuumetsa, aga kui sellele juurdepääs on olematu, siis lootused heale hinnale jäävadki lootuseks. Tulundusmetsal on väärtus siis, kui selle majandamine on võimalik, helikopteriga metsavedu ei tule arvesse.
Kui asukohateemat laiendada ja mõelda sellele, et eelkõige ostetakse siinseid metsi Skandinaavia pensionifondide rahadega, võiksime aeg-ajalt mõelda veidi rohkem ka sellele, mida selline olukord tulevikus, aastakümnete pärast kaasa toob.
AIRA TOSS
Hiiumaa erametsanduse tugiisik
