Viimane statistikaameti uurimus annab kurvaks tegeva tulemuse – 2015. aastal elas eesti rahvast 21,3 protsenti suhtelises vaesuses ja 3,9 protsenti absoluutses vaesuses.
Vaene inimene üritab eluga hakkama saada, otsides ja kasutades selleks kõiki võimalusi, vahel ka paragrahvihõngulisi variante. Seaduserikkumisele ei saa olla ühtki õigustust, ka vaesus ei sobi selleks. Küll aga tahaks küsida, mida mõtlevad inimesed, kelle elujärg jääb vaesuse piirist kaugele-kaugele, aga samuti seadust rikuvad. Kas siis altkäemaksu võttes või andes, tehes välja kingitusi ja lõbureise, võltsides arveid või akte…
Eestis on sellekohaseid näiteid võtta küllaga – iga aasta kohta jagub mitu suurt korruptsiooniskandaali. Äsja peeti korruptsioonikahtlustusega kinni Eesti raudtee juht.
Paraku pole ka Hiiumaa patust puhas. SA Kärdla Sadam kohtumõistmine jätkub, aeglaselt venides, aga jätkub.
Nukraks teeb, et kohtupingis peavad oma tegude eest vastuseid andma tegusad ja muidu lugupeetud mehed, kelle jaoks vaesusepiir peaks olema tundmatu mõiste.
Jääbki küsimus – milleks oli vaja rikkuda hiidlaste suurt rõõmu ilusa sadama üle ja iseenda mainet.
19. detsember 2017
