Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused.
Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.
Prügi koduaias põletamise juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.
Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.
Kas teadsid, et:
• üks inimene Eestis tekitab aastas ligi 300 kg olmejäätmeid.
• kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), mis visataks segaprüglasse, saadetaks korduvkasutusse, hoiaksime kokku ligi
30 protsenti maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket.
• taastöödeldevate materjalide kasutamine vähendab loodusvarade tarbimist olulisel määral. Näiteks 1 m2 suuruse kaltsuvaiba valmistamiseks riideribadest kulub 4 kg tahkeid loodusvarasid. Niisama suure vaiba valmistamiseks esmatöödeldud puuvillast kulub aga 30 kg tahkeid loodusvarasid.
Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on:
• vanad ravimid,
• päevavalguslambid,
• säästupirnid,
• elavhõbedat sisaldavad termomeetrid (nt kraadiklaasid),
• vana õli,
• õlifiltrid,
• õlinõud,
• õlised kaltsud,
• värvi-, laki- ja liimijäätmed,
• lahustijäägid,
• pestitsiidid ja väetised,
• kodukemikaalid.
Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud, aga kui pakendisse on jäänud küllalt palju ohtlikku ainet ja seda ei ole võimalik või ei soovita enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.
Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka mitmed probleemtooted: elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt), akud ning patareid.
Tähelepanu! Kui näed, et keegi põletab prügi, poetab seda metsa alla või mujale loodusesse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
Keskkonnainspektsioon
