Peep Lillemägi Mida peaks tegema, et kaugelt idast pärit turistide hulgad, mis üha kasvavad, leiaksid Hiiumaa? Kuidas oma sõnumitega nendeni jõuda, huvi äratada ja kui nad saarele tulevad, siis mida siin pakkuda.
Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi Hiina direktor Lu Zhu ütles, et Hiiumaale jõudes rabas teda, kui sinine on siin taevas ja kui puhas õhk. “Eesti õhukvaliteet on maailma paremate hulgas, aga mulle tundub, et Hiiumaa õhk on veelgi puhtam ja värskem,” rääkis ta.
“Eestlased ise ei saa ainulaadsusest aru, sest elavad puhtas keskkonnas kogu aeg, kuid mujalt tulles on positiivne kontrast terav,” lisas hiinlanna, märkides, et kui tuttavad kuulsid tema lähetusest Eestisse, olid nad kadedad just võimaluse pärast puhast õhku hingata. Hiina suurlinnades, kus elanikke kümneid miljoneid, on just õhu saastatuse aste see, mille vaatamine hommikul enne väljaminekut on ilmateatest olulisem.
Lisaks kiitis Lu Zhu väga Eesti piimatooteid. Hiinas oli mõni aasta tagasi suur skandaal, sest piimatoodetest leiti mürgiseid aineid ja seetõttu eelistab sealne jõukam rahvas osta imporditud tooteid. “Nii häid piimatooteid kui Eestis olen maitsnud vaid Hollandis,” lausus ta.
Reisivate hiinlaste arv kasvab
Aasta jooksul välisreise tegevate hiinlaste arv kasvas 2000–2013 aastani 10 miljonilt 100 miljonile ja on oodata, et aastal 2023 on iga viies maailmas reisiv turist pärit just Hiinast.
Konfutsiuse instituudi Eesti direktor Jekaterina Koort märkis oma ettekandes, et hiinlaste jaoks ei ole loodus siiski tingimata esmane reisipõhjus. Väga tähtis on šoppamisvõimalus, eriti soovitakse osta just maailmas tuntud kaubamärkidega tooteid, samuti huvituvad hiinlased kasiinodest. Lisaks valivad nad väga täpselt, milliseid sihtpunkte külastada ja siingi on eelistatud maailmas tuntud paigad. Oluline on ka võimalus süüa harjumuspärast toitu.
Arutledes, kuidas Hiiumaa võiks Hiina turismisektori tähelepanu saada, soovitas Koort esmalt otsida kontakte sealsete turismifirmadega. On ka ebatraditsioonilisemaid võimalusi. Nii võiks Hiiumaale kutsuda mõne tuntud reisiblogija, kes kajastaks oma reisi lugejatele. Jackpot oleks ka Hiina Kesktelevisiooni – CCTV – saamine Hiiumaale ja teleklipi jõudmine sadade miljonite vaatajateni. “See ei ole päris lootusetu, kui tabada mõni sündmus, mida telefirma võttegrupp Eestisse kajastama tuleb ning Hiiumaa külastus päevase väljasõiduna Tallinnast selle juurde liita,” jagas ta nõuandeid.
Omaette mure on logistika. Soomel on Hiinaga väga hea lennuühendus, Tallink pakub võimaluse tulla Soomest Eestisse, aga turistide saamiseks Hiiumaale on vaja teha lisapingutusi. Saaremaa ja Hiina kontaktid on samas juba päris head ja üks oluline toetav tegur on fakt, et Saaremaal õpetatakse gümnaasiumis hiina keelt, mis loob aluse kultuurivahetuseks.
Kuidas jutustada Hiiumaa lugu
Lea Sudakova Maaülikoolist keskendus oma ettekandes Jaapani turistide ootustele. Kui hiinlased reisivad suuremate gruppidena, siis jaapanlased sõidavad maailmas tihti ringi ka üksi või paarikaupa. Ka ootused on veidi erinevad. “Jaapani turistid vajavad alati lugu toote taga. Näiteks tuleb kindlasti selgitada, miks toitu serveeritakse just nii nagu serveeritakse või mis on suitsusauna mõte,” selgitas Sudakova.
Hiiumaa mahetoidu pakkumisel võivad õigesti juurde jutustatud loo korral olla päris head võimalused. Ka metsas oma käega seente ja marjade korjamise võimalus või kalalkäik on tegevused, mis suurlinnast tulnud inimestele võivad pakkuda eksootilist põnevust ja kauaks meelde jääda.
Seminari, kus lisaks hiidlastele olid osalemas ka soomlased ja poolakad, korraldas Leader tegevusgrupp MTÜ Hiidlaste Koostöökogu rahvusvahelise koostööprojekti One Belt raames. Tegevuskeskuse tegevjuht Reet Kokovkin meenutas, et Hiiumaa turismisektoris on 1700 voodikohta. “Peame mõtlema, kuidas nende täitmiseks rohkem külastajaid saada. Nagu kuulsime, on Hiina kiiresti arenev turismimaa. Usume, et kui hiinlane on käinud Pariisis ja Veneetsias, hakkab ta tahtma midagi eripärast ja siin võib olla Hiiumaa võimalus,” lausus Kokovkin.
Peep Lillemägi
