Ühel oktoobrikuu laupäeva varahommikul enne kella viit ärkasin üles valju heli peale, mis kostis maja eest tee pealt. Unesegasena ja ehmatusega voodist tõustes arvasin esmalt, et keegi on autoga mõnda kõrvalhoonesse sisse sõitnud ning ehitis on selle tagajärjel sisse varisenud. Teeäärsesse puusse on varem korduvalt kihutatud. Välja vaadates nägin majast umbes 30–40 meetri kaugusel taskulambi valgusvihku. Sel hetkel meenus mulle hiljuti alanud jahihooaeg. Keegi jahimees oli parasjagu nii hasardis, et unustas vist viivuks kõik enda ümber ning hakkas jahti pidama maja kõrval, tehes isegi lasu. Kahjuks ei õnnestunud mul mõtlematult käitunud isikut tuvastada. Aga ma tõesti soovin, et ühegi kaaskodaniku elukvaliteet ei peaks enam sarnastel põhjustel kannatama, selleks toon meenutuseks väljavõtte jahiseadusest:
§ 25.Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks (1) Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga.
(2) Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.
Therese-Liise Aasma
Emmaste elanik
