Emmaste ja Pühalepa vallavolikogu otsus sundliitmine kohtus vaidlustada on justkui viimane õlekõrs. Vähemalt valla kui haldusüksuse jaoks.
Inimesed, vallaelanikud elavad piirkonnas edasi ja peavad olema valmis mõlemaks stsenaariumiks.
Seetõttu ongi hoopis olulisem tulevik ehk mis saab edasi.
Vabariigi Valitsuse otsus tõdeb sedasama. Praegu tulevad Emmaste ja Pühalepa vald omadega hästi toime ent haldusreformi eesmärk on tõsta omavalitsuste võimekust ja tagada arenguvõimalused pikemas tulevikuvaates.
Seevastu vallajuhid tunduvad elavat pigem käesolevas hetkes. Nii ei ole volikogud tõsiselt arutanudki varianti, mismoodi oma kogukonna huve kõige paremini kaitsta juhul, kui sügiseks Hiiumaal siiski on üks ja ühine omavalitsus.
Kohtussemineku vastu hääletanud Emmaste volikogu liige Hergo Tasuja ütles, et tema kõige suurem hirm ei ole sundliitmine kui selline, vaid piisava inim- ja ajupotentsiaali olemasolu.
“Me ei saa volikoguna endale head hinnet panna. Komisjonid toimivad ligadi-logadi, niisamuti valla määruste järgimine,” hindas volikogu aseesimees kriitiliselt volikogu tööd.
Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemise eel ütles ligikaudu samad sõnad Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk. Ütles, et ta on väsinud valda mängimast: inimesi vähe, ressursse vähe, otsustamis- ja arenguruumi samuti.
Köiega ja vägisi kokkusidumine pole tõesti ilus, isegi oma riigi poolt. Uhke on ju oma õiguste eest kohut käia, aga kogu selle uhkuse ehk kohtukulud maksab kinni maksumaksja.
Ehk tuletaksid kohtusse läinud omavalitsusjuhid meelde, et esmalt Käina, Emmaste ja Pühalepa koostöös kokku lepitud osavaldade süsteem on kogu Eestis unikaalne ja jätab suure osa otsustamisõigust veel kohapeale? See lahendus oleks odavam ja ehk ka mõistlikum.
4. juuli 2017
