Arne Ader müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks.
Saamaks teada, kuidas mõjutab müra linnas elavate lindude toitumiskäitumist, paigutasid teadlased 46 linnutoidumaja eri kaugustele Sheffieldi kesklinnast. Iga asupaiga puhul hinnati linna ilmet indeksiga, mis võtab arvesse taimestiku ning majade ja sillutatud pindade osakaalu ümbruskonnas. Mõned päevad hiljem, kui linnud olid toitmiskohad üles leidnud, pandi lähedusse kõlarid, kust mängiti 40 minuti jooksul linnamüra ja 20 minuti jooksul kontrolliks teiste linnuliikide laulu. 20 minuti jooksul olid kõlarid välja lülitatud.
Toidumaju külastas kokku 19 liiki linde, kelle hulgast keskendusid uurijad kuuele vähemalt kümnes toitmiskohas esinenud liigile. Nendeks olid sinitihane (Cyanistes caeruleus), punarind (Erithacus rubecula), rasvatihane (Parus major), metsvint (Fringilla coelebs), musttihane (Periparus ater) ja puukoristaja (Sitta europaea). Kõrgema mürataseme ajal külastasid linnud toitmiskohta oluliselt harvemini kui kontrollperioodil, samuti kulutasid nad toidumajal mürasalvestise mängimisel vähem aega toitumisele ning rohkem ringivaatamisele. Kuigi nii toidumajakülastuste arv, toitumissagedus kui ka ümbruse jälgimisele kulunud aeg erinesid liigiti, oli müra mõju eri liikidele sarnane.
Toidumaja külastatavus sõltus ka selle asukohast: mida linnastunum oli ümbrus, seda vähem linnud toidumajas käisid. Lisaks müra häirivale mõjule võis see autorite hinnangul tulla ka lindude väiksemast arvukusest tihedama inimasustusega alal või ka suuremast hulgast toidumajadest ümbruskonnas, kuna Suurbritannias, kus uuring läbi viidi, on lindude toitmine populaarne. Mürasalvestise mängimine mõjutas aga linnastunumas ümbruses lindude toitumist vähem, mis võib viidata nii sellele, et linnas elavad linnud on müraga harjunud, kui ka väiksemale kisklusriskile.
Müra vähendab oluliselt linnas elavate lindude toitumisefektiivsust, mistõttu tasub lindudele sobivate elupaikade loomisel ka seda aspekti silmas pidada. Mürabarjäärid, sealhulgas taimestik tiheda liiklusega teede ümbruses teeb elukeskkonna mõnusamaks mitte ainult inimeste, vaid ka lindude jaoks.
Teadusuudist toimetas
RIIN VIIGIPUU
Tartu ülikooli doktorant
Merrall ES, Evans KL (2020). Anthropogenic noise reduces avian feeding efficiency and increases vigilance along an urban–rural gradient regardless of species’ tolerances to urbanisation. Journal of Avian Biology. https://doi.org/10.1111/jav.02341
