Leo Filippov MTÜ Eesti Saarte Kogu (ESK) tegutseb kõigi Eesti asustatud saarte esinduskoguna alates selle loomisest Muhus 1992. aasta lõpus. Tol ajal, veerand sajandit tagasi, oli asustatud saari märgatavalt vähem kui tänapäeval, mil loendame neid juba üheksateist. Esinduskogu sünnipäevale Muhumaal kogunes rahvast 17lt Eesti saarelt. Tulla ei saanud vaid Aegna ning Osmussaare elanikud, sest neil puudub regulaarne ühendus mandriga.
Sõna võtsid Muhu vallavolikogu esimees Ain Saaremäel ja vallavanem Raido Liitmäe, Pädaste mõisa peremees Imre Sooäär ning ESK asutajaliige ja praegune esimees Leo Filippov.
Kohal oli ka Eesti president, Saaremaa juurtega Arnold Rüütel. Rüütel rääkis, et on Saarte Kogu sündmustel osalenud nii palju kui võimalik. Ta on näinud saareelu ka väljaspool Eestit ning oma kogemusele tuginedes pakkus ta välja, mis suunas Eesti väikesaarte poliitika liikuma võiks hakata.
Kohal olid ka Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro ning riigikogulased Urve Tiidus ja Peeter Ernits.
Hiiu- ja Muhumaa väikesaarteks?
“Pikapeale on taasasustus hakanud tekkima mitmetele sõja ajal ning selle järel tühjendatud või elanike poolt mahajäetud väikesaartele,” sõnas Filippov, kelle sõnul kolivad saartele paljud noored pered.
Sellegi poolest ei toetata väikesaari piisavalt – nüüdsest loetakse saart asustatuks alles siis, kui seal elab vähemalt viis inimest. Üksikisik pole aga seaduse silmis keegi. Ühendus on seisukohal, et kehtiva seaduse alusel on viimane aeg lisada asustatud saarte nimistusse Naissaar, Aegna ja Väike-Pakri, sest nende elanikud on juba üle kümne aasta pidanud taluma ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste väikesaarte kogukondadega.
Teemaks tõusis ka Hiiu- ja Muhumaa väikesaarteks ümbernimetamine, sest vastavalt Euroopas väljakujunenud käsitlusele saab väikesaarteks lugeda kuni 10 000 elanikuga saari.
Avalik pöördumine
ESK liikmed võtsid vastu avaliku pöördumise riigikogu esimehele ja vabariigi peaministrile ettepanekuga, et parlament ja valitsus arvestaksid edaspidi seadusemuudatustes väikesaarte kogukondade seisukohtade ja ettepanekutega, mida kahjuks siiani pole tehtud. “Saarte püsielanikud on justkui eksperdid, kelle arvamust riigikogu peab arvesse võtma,” nentis Filippov.
Pöördumises soovitati jätta alles saarvalla üldkogu kokkukutsumise kohustus ja nõuti, et alles tuleb jätta säte, mis kohustab riiki tagama regulaarse ühenduse väikesaartega. Kirjas seisis, et riik peab tagama ka elektrivarustuse ja internetiühenduse väikesaartel ning mitte lubama lageraideid suurtelt pindaladelt.
Leo Filippov märkis, et riik peaks ka paremini defineerima, kes on saare püsielanik. Paljud inimesed on saarele sisse kirjutatud, kuid ei ela seal aastaringselt.
“Arutlusel on endiselt kõigi Eesti saarte seadus ning elus on ka visioon Saarte (kultuuri) instituudist,” sõnas Filippov ja lisas, et saartele on vaja luua töökohti, mis vajaksid haritud inimesi.
Ilona Vapper
mm@meiemaa.ee
