Käes on lehtede langemise aeg ning see toob taas päevakorda küsimuse: mida teha kokku riisutud puulehtedega? Igal sügisel laekub päästeametile kaebekõnesid inimestelt, keda häirib naabrite komme kokku riisutud lehti lõkkes põletada. Puulehtede ja teiste aiajäätmete põletamine on enamikes tiheasustusega asulates keelatud, aga miks?
Koduaedades lahtise tule tegemine on reguleeritud omavalitsuse heakorraeeskirjaga. Enamasti on kõigis tiheasustusega asulates lubatud küll teatud ohutusnõudeid jälgides lõket teha, aga prügi põletamine on keelatud. Prügi alla kuuluvad ka aiajäätmed nagu näiteks lehed, märjad oksad ja muu materjal, mille põlemisel tekib rohkelt suitsu. Kuivade okste põletamine on enamasti lubatud kõigis omavalitsustes, kui järgitakse kõiki tuleohutusnõudeid.
Päästeameti kommunikatsioonijuht Liina Valner tõdeb, et igal kevadel ja sügisel saab päästeamet väljakutseid inimestelt, keda häirib naabrite lõke. “Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit. Niipea, kui viskame lõkkesse märjad puulehed, on tegemist jäätmete põletamisega, mis ei ole lubatud. Ammugi ei tohi lõkkes põletada mööblit, immutatud või värvitud puitu, rehve, kaableid, plastikut, riideid ja ehitusjäätmeid, kuna nende põlemisel tekkiv suits sisaldab loodusele ja inimestele mürgiseid ühendeid,” lisab Valner.
Võrreldav suitsetamisega
Sügisel mõne päikeselise nädalavahetuse pärastlõunal aedlinnakutes ringi jalutades on enamasti õhus tunda lõkke lõhna. Mõnikord on aga kogu tänav ja naabruskond mattunud vänge hingematva tossu sisse. Paraku harrastatakse lehtede põletamist ikka veel rohkelt ka piirkondades, kus seda teha ei tohiks. Ka põgus kokkupuude lehepõletamisest tekkinud tossuga jätab riietele külge lõkkelõhna ning halvemal juhul võivad tekkida ka silmade ärritus, peavalu ja hingamisraskused.
Põlemise tagajärjel tekib erinevaid ohtlikke ühendeid. Peale süsihappegaasi ja veeauru ka vingugaas, mis kopsude kaudu vereringesse jõudes pärsib punaste vereliblede tööd. Vingugaasi sissehingamisel kasvab vähi või südamehaiguste tekkimise risk. Põletades tuulevaikse ilmaga lõkkes märgi puulehti, paneme oma naabrid sisse hingama vingugaasi ning suurendame paljude inimeste terviseriske.
Siinkohal saab paralleele tõmmata sigareti suitsetamisega, sest ka selle tegevuse tagajärjel paiskub õhku vingugaasi ja muid tervist kahjustavaid ühendeid ning passiivse suitsetamise kahjulik mõju on laialt teada tõsiasi. Valdavalt on tänapäeva suitsetajad aru saanud, et nende harjumus ei tohi kaasinimeste tervist kahjustada ning rahvarohketes kohtades näeb suitsetajaid üha vähem – sigareti süütamiseks minnakse teistest ohutusse kaugusesse.
Veidi visamalt jõuab inimesteni tõsiasi, et lõkkes märgade lehtede põletamine on samamoodi hoolimatu tegevus nagu suitsetamine keset rahvamassi. Näiteks kroonilist astmat põdevale inimesele mõjub rängalt, kui tema naaber terve pärastlõuna lõket sussutab.
Lahendusi on mitu
Suitsetajale on lihtne soovitada, et vingugaasi vältimiseks on parim lahendus suitsetamisest loobuda. Mida aga soovitada aednikule, kes tahab lehtedest vabaneda? Kõige lihtsam on lehed riisumata jätta ja lasta neil kõduneda, sest see omakorda väetab mulda. Kui riisumata jätmine ei tule kõne allagi, siis võiks lehed kompostida või peenrale laiali laotada, et toitained tagasi mulda jõuaksid. Oma kompostimulla tegemine on eriti mõistlik, kui tegu on suurema aiaga, kus värsket kompostmulda alatasa vaja läheb. Kui lehti ikkagi kuskile panna ei ole, siis tasub uurida kohalikult omavalitsuselt, kas ja millal korraldatakse aiajäätmete äravedu.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
