Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jüri Saar ütles eile välja midagi väga olulist: käes on läänemaailma tõehetk ja see, mis toimub, on ka läänemaailma vastutus. Kes saab, lugegu Professor Saare mõttearendus otsast lõpuni läbi rahvusringhäälingu veebilehel. See on väga valus tõde ja need mõtted peaks jõudma mitte ainult meie lugemislauale, vaid kõigi läänemaailma riigijuhtideni. Siinkohal mõned mõtted, mis löövad pildi nii-öelda klaariks ja millele ei olegi midagi lisada.
Jüri Saar ütleb, et tegelikult on lääs Venemaaga läbikäimisel teinud ühe ja ainsa vea, kuid see-eest suure (error fundamentalis): ta pole võtnud Venemaad sellisena, nagu see tegelikult on.
“See viga pole juhtunud kogemata, sest Venemaa on riigina kogu aeg just sellega tegelenudki, et läänemaailma juhte ja inimesi kahjustada, petta ning eksiteele viia. Ta on teinud seda kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades, on need siis avalikud või varjatud, majanduslikud või sõjalised, materiaalsed või psühholoogilised ressursid,” tõdeb emeriitprofessor.
Tema sõnul ei huvita Putinit inimkond tervikuna kopika eestki ja seetõttu on tema peas toimuv ebanormaalsuse astmelt hoopis hälbelisem kui Stalini oma. Seetõttu ei oska ka keegi öelda, mida ta õigupoolest tahab.
Reeglite põhimõtteline rikkuja aga vajab kindlasti globaalset korralekutsumist, sest maailm ei saa pikka aega elada korrastamata olekus. Selles seisneb eeskätt läänemaailma vastutus kogu maailma ees.
Paraku on praegu kogu sõjapidamise raskus pandud Ukraina peale, kuigi nii lääs kui ka Venemaa deklareerivad mõlemad varjamatult, et küsimus on laiem kui Ukraina põlvili surumine. “Kui lääs on otsustanud sõdida “viimase ukrainlaseni”, oleks see eriliselt lödipükslik arusaam sõjapidamisest,” tõdeb emeriitprofessor Jüri Saar, rõhutades, et lääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning jälgida toimuvat otsekui eemalt, kõrgemalt.
“Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused.”
25. märts 2022
