Väga paljude inimeste arvamus, et nii suures mahus raiumist pole varem nähtud, langeb kokku faktiga, millest sel sajandil pole veel kuigi palju räägitud. Aastatel 1922–1975 raiuti riigimetsas keskmiselt 3 tihumeetrit puitu metsamaa hektari kohta aastas. Ajavahemikuks 1976–1985 vähenes raieintensiivsus keskmiselt 2,4 tihumeetrile hektarilt ja aastaiks 1986–1995 koguni 2,25 tihumeetrile metsamaa ühe hektari kohta. Kuid viimastel aastatel on riigimetsast raiutud keskmiselt juba ligi 4 tihumeetrit hektarilt.
Kui arvestada ainult sellise metsamaaga, kus raiumine on lubatud, siis on praegune raieintensiivsus riigimetsades peaaegu kaks korda suurem kui viimase saja aasta jooksul. Kuigi väga paljud erametsaomanikud raiuvad jätkusuutlikus mahus või isegi tagasihoidlikumalt, on “tühjaks raiutavate” firmametsade mõjul ka erametsades üleüldise kokkuvõttena erinevus eelmise sajandiga siiski mitmekordne.
Nii et neil, kes peavad praegust raiumist seninägematult intensiivseks, on paraku õigus. Sõdade ajal ja pärast sõda ongi raiemaht suur, kuid praegu on see Eestis veel suurem. Mis sõda meil praegu käib?
Rainer Kuuba
Erametsaomanik, diplomeeritud metsamajandaja ja maastikuökoloogia magister
