Riina: Mina võtan vastu lihavõttepühasid. Värvime mune, aga teeme muud sööki, aga traditsiooni ei ole. Mune värvin looduslikult – sibulakoored, lõngajupid, mustikad, arooniad.
Jüri: Mina tähistan ülestõusmispühasid. Meil on kodus pajuurvad, munade värvimine. Mune värvin sibulakoortega, muid traditsioone ei ole.
Pilleriin: Tähistan lihavõttepühasid. Värvin mune sibulakoortega, mõnikord teeme kohupiimakooki. Pere on meil mina, minu laps, õelaps, ema. Minu meelest meid on piisavalt palju.
Viktor: Ma ei tähista kumbagi, aga tean, millal need on. Mune ei värvi. Oleme paar aastat matkal olnud sõprade ja tuttavatega. Matkal oleme käinud mööda Hiiumaa rannikut. Sel aastal Tärkma sadamast kuni üles Tilgale, mööda rannikut. Kui leiame prügi, siis korjame selle kokku.
Iris: Mina tähistan mehe sünnipäeva, sel aastal on nii. Mune ikka värvime sibulakoortega. Ostsin just sibulaid, mitut värvi munad tulevad mul koju ise kätte.
Jane: Tähistan paastu lõppu, paganlikku püha. Sööme tavalist sööki, kui väikesed lapsed on, siis värvime mune ka. Praegu lapsi ei ole. Mune värvida on ilus traditsioon – kevad tuleb, kõik läheb värviliseks, munad ka.
Annika: Tähistame lihavõttepühasid. Traditsioon on värvida mune sibulakoortega. Pashat oleme ka teinud. Ise oleme Tallinna lähedalt, oleme Hiiumaa fännid.
Mariann: Tähistan munadepühasid. Mune värvin sibulakoortega, midagi looduslikku. Kui lapsed olid väikesed, siis tegin vildist munasid. Nüüd on lapsed suured, võibolla teeme savist midagi, nikerdame, et oleks huvitav.
