Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu Torupillimängijate suguvõsast
Juhan Maaker nägi ilmavalgust uue kalendri järgi 26. märtsil 1845 Emmaste kihelkonnas Muda külas Anupõllu talus. Ta võttis 23aastaselt naiseks oma valla tüdruku Liisu Kaevandi. Paari aasta pärast sündis tütar Anni, kes täiskasvanuna läks mehele Andrus Laidile Paope külla. Jussi ainus järeltulija suri paraku juba 41 aastaselt.
Igapäevase leiva teenis Juss kuni esimese maailmasõjani purjelaeva Viidemann kaptenina Hiiumaalt Tallinnasse küttepuid vedades. Hiljem tegeles ta talupidamisega.
Torupillikuningas läks viimsele teekonnale 21. septembril 1930 oma kodutalust ja puhkab Emmaste kalmistul oma abikaasa Liisu kõrval.
Juba Jussi isa Andrus olnud hea pillimängija, kes õpetanud oma pojad Priidu ja Juhani algul roopilli ja siis torupilli mängima. Priidu oli eluajal üle Hiiumaa tuntud pulmapillimees. Ka noorem vend Juss olnud sage pidudel tantsuks mängija ja rahva lõbustaja. Torupillisuguvõsa traditsioone jätkas Priidu poeg
Aleksander Maaker, Torupilli Sass, kelle pillilugusid võis Hiiumaa külapidudel kuulda veel 1960. aastatel.
Vabariigi torupillimees
Kümneaastaselt torupilli mängima hakanud Jussi laiem kuulsus pillimehena ja tema tee suurtele kontserdilavadele sai aga alguse alles siis, kui mees juba 76. eluaastat käis. Järgneva kaheksa aasta jooksul jõudis ta tunda täit rõõmu oma torupilliringreisidest. Suurest tähelepanust hoolimata jäi ta ikka lihtsaks ja naljalembeseks Emmaste otsa vesihiidlaseks. Kui põliselt meremehelt Jussilt päriti tema ameti järele, vastanud Juss ehthiidlaslikult muiates: “Olen vabariigi torupillimees!” ja lõi selle kinnituseks torupillil lahti ühe enda loodud lemmiklugudest, hoogsa “Vabariigi polka”.
Torupilli Juss esines meelsasti ja menukalt. Tallinna Eesti muuseumi, Eesti vabaõhumuuseumi ühingu ja Eesti haridusliidu poolt 1922 kuni 1929 korraldatud rahvamuusika tutvustamise ringreisidel oli üheks alaliseks osalejaks ja tihtilugu publikumagnetiks just Juss oma hülgemaost pilliga. Tema esinemiste loetelu on aukartustäratav: ta osales kuuel üleeestilisel kontsert-
reisil, astus üles 103 saalis ja 206 kontserdil. Torupillimäng viis teda kõigisse Eesti maakonnakeskustesse ja suurematesse linnadesse Haapsalust Narvani ja Tallinnast Võruni.
Tema põlisest pillimänguoskusest sai osa üle 50 000 inimese üle Eesti ja ka Soomes. 1920. aastate alguses kutsuti ta oma pilliga kontserti andma suurlinna Helsingisse. Muda küla naabrimehed pajatasid hiljem aasimisi, et Juss olnud purjekaga ka korra varem ühes Soome sadamas käinud, kus ta tänu vägevale pillihäälele head küttepuukaupa tegi. Ent politsei keelanud tal peagi pillimängu ära. Nimelt hakanud torupillihelide peale sadamasse nii palju rahvast kokku voorima, et kardeti sadamasilla kokkuvarisemist.
Avastajaks Kreek
Jussi esinejaande avastajaks võib pidada helilooja Cyrillus Kreeki, kes üle mere kostnud kuuldustest innustatuna 1921. aasta juulis spetsiaalselt Emmastes Jussi külastas ja temalt 38 torupillipala fonograafirullile salvestas. Tõenäoliselt tänu Kreegile sai juba samal aastal teoks Juhan Maakeri ja tuntud Soome muusikateadlase Armas Otto Väisäneni kohtumine Tallinnas. Tänu soomlase poolt tehtud fonograafisalvestustele on Soome kirjanduse seltsi heliarhiivis alles Juhani hääl, kes lisaks kuuele torupilliloole laulis vaharullile ka kolm lustlikku labajalalaulu. Peaaegu sajandivanuselt ja krabisevalt salvestuselt kõlab Jussi sooja kõlaga bariton igavesti värske ja kaasahaaravana.
Rahvamuusika koguja ja tutvustaja August Pulsti andmetel oli Jussi lugude nimekirjas ühtekokku 56 pilliviisi. Heal pillimehel oli ka heliloojaannet, sest teadaolevalt oli
36 neist tema enda loodud. Jussi repertuaar olnud võrreldes muude pillimeestega erakordselt suur. Kui teiste esinemisnumbrid piirdusid tavaliselt paari esinduslooga, siis Juss valis iga ülesastumise jaoks välja uued palad ja tegi vahel mõne juurdegi.
Lisaks pillimängu- ja viisiloomisoskusele, oli Juss ka osav pillimeister. Ta valmistas nii endale kui soovi korral ka teistele mitmeid roovilesid ja torupille. Mängukorras torupille olnud tal alati käepärast vähemalt kolm: kahega käis esinemas ja kolmas ootas kodus varnas. Üks tema valmistatud pillidest rändas pärast Jussi maisest elust lahkumist läbi pool maailma, olles aastaid Kanadas Toronto hiidlaste seltsi naisringi käes.
1999. aastal jõudis legendaarne pill Jussi vennatütre
Larissa Kirsi soovil taas kodusaarele ja on hoiul Hiiumaa muuseumi Pikas majas.
Meediakangelane ja filminäitleja
Isikupärase pillimängu, värvika kuju ja muheda suhtlemislaadi tõttu sai Juhan Maakerist omaaegse Eesti ajakirjanduse meelistegelane, tänapäeva mõistes lausa meediakangelane, kelle käekäigule rahvamuusikute kontsertreiside ajal igati kaasa elati.
1928. aastal Võru Teatajas avaldatud Jussi lühiintervjuule lisas ajalehemees
meeleoluka kommentaari: “Ta kaabu servade alt hoovab vastu jõuküllust, noorust, vaatamata sellele, et on turjal 83 aastat.”
Juss oli ka esimene hiidlasest filminäitleja. Nimelt on andmeid, et ta mängis
1924. aastal Eesti esimeses täispikas mängufilmis “Mineviku varjud” kõrtsistseenis torupillimeest ehk siis iseennast. Film pole paraku säilinud. Eesti vabariigi algusaastail valmistati Eesti rahva muuseumi tellimusel tema kipskuju, mille praeguse asukoha kohta puuduvad kahjuks teated. Juss olnud 1920. aastatel üle maa nii tuntud, et tema kuvandit kasutati edukalt isegi äritegevuses, näiteks trükiti tema portree paberossikarbi kaanele.
Juss võitis rahva seas poolehoidu oma elurõõmsa ja hoogsa olekuga nii esinemistel kui suheldes. Kaasaegsed rääkisid, et pillimees lausa kippunud teistele oma oskusi näitama ja juba lavale saanuna ei tahtnud sealt enam kuidagi lahkuda. Juss oli tuntud ka oma mahlakate ütlemiste poolest. Ühel Raplas peetud kontserdil läinud Juss rõõmsa näoga lavale ja hüüdnud vaikseks jäänud rahvale mehise häälega: “Tuleb vabariigi polka. Aga nüüd temmake na et piss lahti!” Kostnud naerulaginat ja kihinat-kahinat, kuid haruldast juhust torupilli järgi tantsu lüüa ei jätnud keegi kasutamata. Põrand sai tihedalt tantsijaid täis.
Side tänapäevaga
Torupillikuninga lugusid hindavad ja mängivad paljud tänased pärimusmuusikuid, keda paelub Jussi mitmekülgne repertuaar, rütmiline mängutehnika ja elurõõmus esitusstiil. 2012. aastal loodud Torupilli Jussi Trio, kus musitseerivad viiuldajad Eeva Talsi ja Karoliina Kreintaal ning torupillimängija Cätlin Mägi, pani läinudsuvise Hiiu Folgi ajal Jussi lood taas kõlama legendaarse pillikuninga kunagisel koduõuel Muda külas.
Tänu pühendunud rahvamuusikule, pilliõpetajale ja muusikauurijale Krista
Sildojale on laiemale huviliste ringile 2014. aastast kättesaadavad Eesti rahvamuusika innustunud eestkõneleja
August Pulsti värvikad mälestused Torupilli Jussist ja tema kaasaegsetest kogumikus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”. Tänavu suvel on Hiiumaa muuseumi osalusel kavas põhjalikumalt tähistada legendaarse Torupilli Jussi sünniaastapäeva.
Torupillikuninga Juhan Maakeri elutee ja elutöö võib võtta kokku August Pulsti südamlike sõnadega: “Seda elurõõmu, mida Juss endas sisaldas, suutis ta oma pilliga ka teistele edukalt edasi anda. Elurõõm aga on igale inimesele sama vajalik nagu elustav päike meie viljapõldudele ja aianditele. Torupilli Juss on oma eluülesande selles osas ausasti täitnud. Mälestus temast jääb püsiv ja hea!”
HELEN KÕMMUS
Eesti kirjandusmuuseumi teadur
