Inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Lihtsaimaks mooduseks on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult.
Tööinspektsiooni (TI) laekub igal aastal ligi 3000 avaldust töövaidluste lahendamiseks. Töötajate esitatud avaldustest iga teise on ajendanud töötasude või lõpparve maksmata jätmine. Iga kümnenda avalduse esitab aga tööandja, kes leiab, et töötaja on lahkunud enne etteteatamistähtaja möödumist töölt või põhjustanud oma tegevusega varalise kahju. Mõlemal juhul võib täheldada töötajate vähest teadlikkust oma õigustest ja kohustustest töösuhetes.
Vale leping
Paljude töötasuga seotud vaidluste põhjustajaks on valedel lepingulistel alustel suhted, kus kogemata või meelega on töölepingu asemel sõlmitud töö tegijaga hoopis vähem sotsiaalseid garantiisid pakkuv töövõtuleping või käsundusleping. Sellega lükkavad tööandjad ebaõiglaselt kõik kohustused töötegija rahakotile, vähendades ise tööjõukulusid. Töötajate vähene teadlikkus oma lepingulistest õigustest, aga ka kohustustest teeb sellise kuritarvituse pahatihti liigagi lihtsaks.
Tasub teada, et kui töötaja täitis töökohustusi tööandja alluvuses ning tööandja määras töötegemise aja, koha ja viisi, siis sellised tingimused viitavad n-ö sõltuvussuhtele ning tegemist on töölepingulise suhtega. Ükskõik, millise lepinguga on töösuhe vormistatud, juhindub töövaidluskomisjon vaidluse korral eeskätt töö tegelikust sisust ja töölepingu eeldamise põhimõttest. Keerulisem on inimest aidata siis, kui kokkulepped on sõlmitud vaid suuliselt. Seetõttu on soovitav kõik lepingulised suhted enne töödega alustamist vormistada kirjalikult, isegi, kui töösuhe kestab alla kahe nädala.
Tööleping või töövõtuleping?
Töötajal tasub meeles pidada, et võrreldes teiste võlaõiguslike suhetega annab tööleping töötajale suuremad sotsiaalsed garantiid, kuid ka kohustused. Nii on töölepinguga töötajale tagatud üldjuhul tähtajatu töösuhe, igakuine töötasu, puhkus ja puhkusetasu, ravikindlustus ning koolitus ja tööohutuse tagamine tööandja poolt. Samas kohustub töötaja tegema tööd kokkulepitud viisil, ajal ja kohas.
Töövõtulepingu või käsunduslepingu korral vastutab töövõtja või käsundisaaja ehk töö tegija aga ise oma tööaja, töötingimuste ja sotsiaalsete garantiide eest. Tasu makstakse vaid tellimuse täitmisel ning puhkust pole tellija või käsundiandja poolt ette nähtud. Ka ravikindlustus kehtib vaid juhul, kui leping sõlmitakse kestvusega üle kolme kuu.
Mida tuleks teada?
Eelista alati kirjalikku töölepingut, sest see annab mõlemale osapoole selge ülevaate õigustest, aga ka võetud kohustustest ning vastutusest. Kirjalik tööleping sõlmi alati ka lühiajalise töötamise korral.
Tasuta proovipäevi pole ette nähtud rohkem kui üks ja sedagi Eesti töötukassas arvel olevale töötule. Muudel juhtudel on töötaja n-ö proovimiseks ette nähtud tasustatud katseaeg.
Kontrolli tööandja tausta äriregistrist ja krediidiinfost. Olulist infot võid saada ka ettevõtte või juhi nime guugeldades.
Kui tööd pakub vahendaja, veendu, et tal on lepingulised suhted tegeliku tööandjaga.
Kontrolli riigiportaalis www.eesti.ee, et tööandja on tasunud sotsiaalmakse ja sinu ravikindlustus kehtib, selleks sisene rubriiki “E-teenused/Kodanikule/Raha ja omand/Maksu- ja Tolliametile esitatud palga- ja muud väljamaksed”. Juhul, kui selgub, et väljamakstud tasu ei ole deklareeritud või on deklareeritud osaliselt, tuleb sellest teavitada ka maksuhaldurit.
Tasub teada, et ravikindlustus ei kehti alla kolmekuuliste võlaõiguslike töösuhete korral või tähtajalise töölepingu korral.
Töösuhteid puudutavate küsimuste ja kaebustega pöörduda TI juristi poole tel 640 6000 igal tööpäeval kl 9–15 või meilil jurist@ti.ee. Tööelu kohta jagavad infot ka TI koduleht www.ti.ee ja portaal www.tööelu.ee
Õpetlik lugu: vormistamata tööleping läks kalliks maksma. Norra ehitajaks läinud mehed leppisid tööandjaga suuliselt kokku töötasu ja töö ühekuulise kestuse. Tööandja lubas kirjalikud lepingud sõlmida Norras viibimise esimestel päevadel, kuid vaatamata meeste korduvatele nõudmistele töölepingut ei sõlmitud. Norras selgusid meestele lubatust teistsugused töötingimused: puudusid tööolme- ja elamistingimused, sisetööde asemel oli töö välitingimustes, tööülesandeid andis ebapädev inimene, mistõttu tuli tööd korduvalt ümber teha.
Eestisse tagasi jõudes esitasid mehed töötunnitabelid ning tööandja lubas töötasu ja päevaraha maksta esimesel võimalusel, kuid ei teinud seda. Mehed pöördusid peale viiekuulist ootamist töövaidluskomisjoni. Kirjaliku lepingu puudumise tõttu, kus oleks nähtunud, et nad olid Norras lähetuses, jäid neil saamata päevarahad. Umbes 10 000eurosest nõudest mõisteti töötajatele välja vaid 4700 eurot.
Õpetlik lugu: usalda, aga kontrolli.
Noormehed leidsid ajalehest tööpakkumise, kus vajati korterite remontijaid. Helistamise peale kutsuti nad kohe ehitusobjektile, kus leppisid end töödejuhatajana esitlenud inimesega kokku tingimustes. Paari päeva möödudes anti neile üle tööandja poolt juba allkirjastatud tähtajatu tööleping, kus oli kirjas nii tööde hinnad kui ka palga maksmise tingimused. Kui esimene korter korda sai, mõõdeti kõik pinnad üle ja arvutati umbkaudne töötasu, kuid töödejuhataja ütles, et maksmine toimub palgapäeval. Ettemaksuna andis aga kummalegi mehele 200 eurot. Kolmandal nädalal anti noormeestele remontida ka kõrvalkorter. Kui ka see valmis sai, toimus taas mõõtmine. Seejärel võttis töödejuhataja neilt uksekaardid ära ning ütles, et uus objekt on mujal. Järgmiseks päevaks kutsus aga kontorisse palga järele. Kui mehed aadressi järgi kontorit otsima läksid, selgus, et sellise numbriga maja ei olnudki. Samuti polnud sellise registrinumbriga ega nimega firmat ei krediidiinfos ega ka äriregistris. Ka juhatuse liikme nimega otsing ei andnud tulemusi ning töödejuhi telefon oli välja lülitatud.
MEELI MIIDLA-VANATALU
TI töösuhete osakonna juhataja
