Jan Siimson Paljude linnades ja teistes asulates elavate linnuliikide pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Näiteks kajakad ehitavad oma pesa ja hauvad pojad välja katustel, piiritajad tehisõõnsustes ja pääsukesed räästa all. Nii võib inimene ehitus- ja remonditöid alustades sattuda olukorda, kus tööd on vaja mitu kuud edasi lükata. Lindude-loomade häirimine pesitsus- ja sigimisajal on ebaeetiline ja seadusega keelatud. Majaomanikel ja korteriühistutel tuleb arvestada looduse asukatega ning vajadusel hooned õigeaegselt korrastada.
Looduslike liikide pesitsemise ja sigimise vältimiseks katustel, räästaalustes, pööningutel, voodri taga, rõdudel, laoplatsidel ja mujal on just praegu, enne suurema pesitsus- ja sigimishooaja algust, vaja ehitised regulaarselt üle kontrollida ja neid vajadusel hooldada. Samuti tuleb takistada ligipääs toidujäätmetele ning vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist. Lihtsad toitumisvõimalused meelitavad metsloomi inimese juurde ikka ja jälle tagasi ning nii võivad tekkida probleemid. Seetõttu on mõistlik konflikte looduse asukatega ennetada.
Eestis on üsna sagedased ka juhtumid, kus hoone välisvoodri taga või katusekonstruktsiooni vahel asub nahkhiirte suvine poegimiskoloonia. Nahkhiired on pikaealised ja elavad samas elupaigas aastakümneid, nii ka inimeste rajatud ehitistes. Emased nahkhiired poegivad ja hiljem varjuvad koos abitute poegadega nendes paikades mitu kuud. Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all.
Kui hoonet asustavad nahkhiired, tasub koloonia asukohast teavitada Keskkonnaametit. Eksperdid aitavad majaomanikel leida lahendusi, kuidas planeerida remondi- ja ehitustöid nii, et loomi häiritaks võimalikult vähe.
Majaomanikul on tööde õigele ajale planeerimisel oluline roll. Kui hoonete renoveerimisel või remonditöödel tekib küsimusi seoses looduslike asukatega, tasub võimalikult varakult võtta ühendust Keskkonnaametiga.
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
