See oli millalgi novembris, kui sain ühe huvitava ilmaennustuse osaliseks.
Hääletasin oma tavalisel suunal Kärdlast Nõmba. Auto peatus. Sõidu ajal läks jutt, nagu inglastel ja eestlastel kohane, ilma peale. Mees roolis teatas, et püsivat külma pole niipea oodata! Mina seepeale, et mille järgi ta seda ennustab?
“Korstna suitsu järgi,” tuli vastuseks.
Nimelt elab ta Kärdlas Pae tänaval ja hommikuti jääb köögiaknast alati pilk suurele suitsevale korstnale. See ongi tema ilmateadustaja. Näiteks mullu novembris heljus toss enamasti läänekaarde, mis tähendab, et tuul oli mandriline, idasuunast.
“Jah, hea kuiv päikseline november oli, mulluse sajuse aasta parim rohimise kuu,” meenutasin mina. Paraku oli kuu algus lumine ja novembri lõpus keeras püsivalt talveks, mis kestis tänavu aprilli teise pooleni.
“Nüüd, vähemalt esialgu seda muret pole,” kinnitas küüdipakkuja. “Tänavu novembris puhuvad tuuled sootuks läänest ja edelast ja seega pole varast talve ette näha,” seletas ta.
Mina olin muidugi õige umbusklik, et kuidas saab üks KEKimäe korsten oma tossuga ilma ennustajaks olla, aga olin igaks juhuks vait. Tähendades ainult niipalju, et see oleks peale pikki väsitavaid talvi nüüd küll tore uudislugu! Mees kinnitas veelkord, et pangu ma ta sõnu tähele ja kui millalgi hiljem ta autole peaksin trehvama, siis räägime, kuidas läks.
Esialgu paistab, et korstnateooria peab täiesti paika. November tuli tervelt kolm kraadi keskmisest soojem. Detsembri esimesel dekaadil küll tegi miinuskraade ja valget pihu, mida päris esimeseks lumekski oli raske nimetada. Sellise talve vastu poleks vist kellelgi midagi: väike miinus ja moepärast valget kribu maas. Ainult metsa väljavedajad unistavad nätsikuid hanguma panevast pakasest. Teised võiksid ega soojast jõulukuust ainult rõõmu tunda. Ja soojalainel ta näikse esialgu jätkavat. Kuu teine dekaad kulgeb taas atlantiliselt, rohelise muru ja kirikakraõitega.
Mõni väidab, et no küll see loodus on ikka sassis! Tegelikult pole ta sassis midagi. Täiesti tavaline on, et saartel algabki talv alles jaanuaris. Ega me talvest ilma niikuinii ei jää. Aga parem tulgu ta hiljem kui varem. Sest iial ei tea, kauaks saabunud talv end meile sisse sättida suvatseb.
Huvi pärast vaatasin netist üle ka Marko Kaasiku kuue kuu ennustuse, mis on igatahes tõsiselt võetavam kui mingi seapõrn. Muidugi on meie heitlike ilmadega kandis ka teaduslike vahenditega pikemaajalisem ilma ette ennustamine suure eksimisvõimalusega. Igatahes pakub tema välja, et sääraseid püsivaid mandrilisi külmi kõrgrõhkkondi nagu eelmisel talvel meil oodata pole. Pigem on sajusem, ent see-eest soojem. Saartel ei tarvitse ehk ka kuhjuvat lumeuputust karta, sest jaanuaris-veebruaris peaks sekka tulema sulailmu, mis liigset lumevaipa vähendavad. Suisa võib-olla nõnda, et ees ootavatel talvekuudel pikalt kestvat püsivat lumevaipa ei moodustugi.
No seda ilmaimet tahaks väga näha! Viimati oli taoline talv 2007/08 aastal.
