Koostöö pani ojaveed liikuma

 

Kõrgessaare osavalla­vanem Üllar Laid kiidab koostööd ja osapooli, tänu kellele said liikuma Paope oja veed.
Sellest, et Kõrgessaare osavallas asuva Paope küla kandis on madalad maad, räägib ka kohanimi. Raamatus “Hiiumaa kohanimed” on selgitus, et nime esiosa tähendab padu ehk madalat veeloiku. Läbi selle märja maa kulgeb Paope oja, mis saab alguse Hütist ja suubub Paope lahte.
Üllar Laid, kes maade kuivendamise võtnud enda südameasjaks otsekui Varga­mäe Andres, oletab, et viimati korrastati Paope oja peakraavi enne esimest maailmasõda: “Ma arvan, et peale veeühistu moodustamist ei ole neid kraave seal üldse puhastatud.”
Paope kandi külamehed moodustasid veeühistu nn esimese vabariigi ajal ja kaevasid ojale sirgemat teed käsitsi. “Talumehed, kelle maad seal tagapool olid, nemad tegid selle,” teab Laid info põhjal, mis saadud Väino Aunalt, kes on asja uurinud.
Mõned nõukogudeaegse uudismaa juures asuvad kraaviosad on küll uuemad, aga paarkümmend aastat on hooldamata needki.
Asja aetud aastaid
Kümme kuud osavallavanema ametis olnud Laid ütleb, et see ei ole üldse tema töökohustus. Ta täpsustab, et Paope küla maaomanikud on põllumajandusametiga kraavide puhastamise asja ajanud oma viis-kuus aastat. “Oleme suhelnud põllu­majandusametiga, neid kohale kutsunud, rääkinud, samamoodi rääkinud vallaga ja see aeg jõudis nüüd kätte,” selgitab Laid.
Sel suvel ja sügisel puhastas ja süvendas põllumajandus­amet peale mitmeaastast planeerimist 2,1 kilomeetrit Paope oja peakraavi. Tööga haakus Hiiumaa vald, mille kulu ja kirjadega puhastati veel mõnisada meetrit lisaks ja siis tegi riigimetsa majandamise keskus veel umbes kilomeetrijagu täitsa uut kraavi. “Eesvoolud tehti korda, enne polnud mõtet seda uut kraavi teha,” selgitas Laid.
Algatusega liitusid ka kohalikud maadeomanikud, kes kasutasid ära võimaluse, et Käina Kemehhi suur ekskavaator sealkandis tööd tegi ja lasksid ka oma vanu kraave puhastada. “Ühe piirkonna veesüsteem sai täiesti uue hingamise,” oli Laid väga rahul ning kiitis töö kvaliteeti ja OÜ Kemehh ekskavaatorijuhti Margus Teemetsa.
Kemehhi juhataja Üllar Padari ütles, et Paope oja eesvool on riigi hooldada ja selliseid hooldustöid tehakse mujalgi, aga erakordne oli see, et sellega tuli kaasa palju osapooli ja nii suur töö korraga tehtud sai.
Sama kostab ka põllumajandus­ameti projektijuht Mait Must, et selliseid kraavi­juppe korrastatakse igal aastal. “Kirjutage parem Üllar Laidist, teil on vedanud, et on selline tubli eestvedaja,” ütleb Must.
Eestvedajaid mitu, kasusaajaid palju
Laidi sõnul on asja eest­vedajaid olnud mitu, kasu­saajaid, maaomanikke, kelle heinamaa- ja metsasiilud sinnakanti jäävad, aga päris palju. Kõige suuremat kogust heina- ja põllumaad kasutab sealkandis Üllari vend
Valdis, kelle osaühing Leesla tegeleb loomakasvatusega. Põllumajandusega tegeleva Harri Katteli osaühing Kodeste kasvatab seal rapsi. Kasud sees on ka Puski ja Hüti kandi erametsaomanikel, kelle liigniisket metsa värskendatud kraavid kuivendavad.
Järgmises etapis loodab põllumajandusamet Paope oja puhastamist jätkata veel paar kilomeetrit kuni Kõrges­saare maanteeni välja. Teisel pool teed asuvale looduskaitse­alale jääb oja suudmeosa. See loodetakse korda teha nn Kala-Leaderi toetusega, et puhastada sel moel ühtlasi ka kalade koelmu­ala. “Siis oleks üks oja kõikide koostöös ja täis­pikkuses tehtud,” loodab Üllar Laid järgmise paari aastaga töödele punkti panna.