Koolieelikute laagris selgus, et paljud esimesse klassi minejad vajavad veel liikluseeskirjade selgitamist, sest nad ei tea, kummal pool teed liigelda või kuidas bussist väljudes teed ületada.
Koolieelikute laager toimus tänavu juba 12. korda. Esmakordselt osalesid esimesel laagripäeval kõik Hiiumaa esimestesse klassidesse minevad lapsed. Laagri korraldaja, lastekaitsespetsialisti Carol Kirsi sõnul pidi algselt osalejaid olema 64, aga kohale tuli veidi alla 60 lapse.
Kolmapäeval õpetasid päästeameti esindajad, kuidas kasutada päästevesti, politseinike ja maanteeameti töötajate eestvedamisel tuli lastel täita liiklusteemalisi ülesandeid.
Kirsi sõnul on niisugune laager väga vajalik, sest juba esimesel päeval selgus, et väga paljud lapsed ei oska liikluses osaleda, samas peavad nad juba peagi hakkama iseseisvalt koolis käima. “Kärdlas ringi liikudes küsis politseinik lastelt korduvalt, kummal pool teed nad käima peavad ja paljud lapsed ei osanud õigesti vastata,” märkis lastekaitsespetsialist.
Ei teatud ka seda, kuidas peab bussist väljudes teed ületama või kas rattaga ülekäigurada ületades on eesõigus ratturil või autojuhil. Kirss lisas, et kindlasti minnakse kohe septembri alguses kõikidesse koolidesse lastele veel liikluseeskirju selgitama.
Kui kolmapäeval olid laagris kõik Hiiumaa koolide esimestesse klassidesse minejad, siis neljapäeval ja reedel Kärdla, Pühalepa ja Kõrgessaare lapsed. Emmaste ja Käina esimese klassi õpilastele korraldavad osavallad veel eraldi koolieelikute laagri.
Neljapäeva veetsid lapsed Kõrgessaares, kus meisterdati ja mängiti sportmänge ning osaleti kiusamise teemalises vestlusringis. “Sellel aastal on tähelepanu ka koolikiusamisel, sest seda toimub ka Hiiumaal ja see ei ole okei,” rääkis Kirss.
Täna matkavad lapsed Liis Sooniku eestvedamisel Tõrvaninal. Koolieelikute laager lõppeb lustaka etenduse ja piknikuga koos lapsevanematega.
Esimene kord
laagrit korraldada
Aprillis Hiiumaa vallas lastekaitsespetsialistina tööd alustanud Kirsile on see esimene kord niisugust üritust korraldada. “Tunne oli päris elev ja pisut hirmutav,” tõdes ta ja lisas, et laagri korraldamine on tema jaoks hea kogemus ja lõppkokkuvõttes läks kõik sujuvalt.
Kirsi sõnul on tal hea meel, et Hiiumaa lastel niisugune võimalus on ning tal on kahju, et tema kahel tütrel polnud Tallinnas kooliteed alustades võimalust sarnases laagris osaleda.
Järgmisel aastal soovib
Carol Kirss korraldada laagri nii, et kõik Hiiumaa kooliminejad on kolm päeva koos. “Kolmapäeval tundus, et lastele see variant sobis ja niikuinii ollakse tulevikus spordivõistlustel konkurendid,” naljatas ta.
