erakogu “On väga ebatõenäoline, et kolm last haigestus korraga, ühel ajal läbi puugihammustuse,” ütles nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Kai Raska saadetud pressiteates. Haigestunud lapsed on pärit talust, kus kitsepiima toodetakse väikeses mahus ja seetõttu ei ole talu kohustatud piima laboratoorselt korrapäraselt kontrollima, lisas ta.
Pereema, kelle kolm last haigestus, ütles eile Hiiu Lehele, et lastega on nüüdseks kõik korras, palavik langes juba laupäeva hommikuks.
“Mingeid tüsistusi ei kaasnenud ja nad tunnevad end igati hästi. Arst rääkis, et enamikul juhtudest Eestis kulgeb see haigus nende mõistes siiski suhteliselt kergelt ja meie lapsed läksid ka nende juhtumite alla,” selgitas ta.
Laste diagnoos sai lausa kahekordse kinnituse, arstid kahtlustasid, et nakkuse sai ka pere vanaisa, kuid selle ta välistas. “Vanaisal oli tõenäoliselt midagi muud, sest oli vaid üheõhtune palavik, aga eks proovi vastus tuleb teisipäeval.”
Küsimusele, kas tal on kavas peale seda juhtumit ka midagi teisiti teha, vastas kogenud kitsekasvataja, et on edaspidi hoolsam kitsedele puugitõrje panemisega.
Juhtumeid üldiselt vähe
Hiiu Lehele ütles Raska, et loomade uuring haigustekitaja kandluse suhtes ei anna alati tõest tulemust. “Loomadel võib viirus püsida organismis lühikest aega, ise nad ei haigestu ja on vaid viiruse kandjad,” selgitas Raska.
Ta viitas Maaülikooli uurimisandmetele, millest selgub, et puukentsefaliidi nakkust esineb 35 protsendil Eesti veisekarjadest ja 56 protsendil kitsekarjadest.
Ka on Eestis korduvalt tuvastatud viiruse ülekannet inimesele nii kitse kui lehmapiimaga. Suurim oli oletatav piima kaudu nakatunud haigete arv aastatel 2005 ja 2006, vastavalt 48 ja 15 haigestunut. 2005. suure numbri taga on juhtum, kus Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutud toorest kitsepiima.
Aastatel 2007, 2008, 2012, 2013, 2014, 2016 ja 2017 ei tuvastatud ühtegi piima kaudu entsefaliiti nakatumise juhtu. 2009. aastal haigestus kuus, 2010. aastal üks, 2011. aastal kaks, 2015. aastal üks ja 2018. aastal neli inimest.
Raska ütles, et entsefaliidiviirus hävineb kuumutamisel suhteliselt kiiresti – selleks tuleks piima kuumutada keemiseni. Abiks olnuks tema sõnul ka vaktsineerimine entsefaliidi vastu. “Tõenäoliselt nad ei oleks haigestunud,” ütles Raska.
Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel.
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1– 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.
