ALLA PODDUBNJAK Seltsi president Advig Kiris oli selleks eelnevalt pidanud läbirääkimisi peaministri bürooga. Kiris ütles, et on tundnud teatud piinlikkust selle otsuse üle, kutsuda külla peaminister, kuna aeg on keeruline ja peaministril kindlasti väga vähe vaba aega. “Loodame, et ta annab meile selle andeks ning palume nüüd tal endal rääkida, kes ta on, miks ta suvehiidlaseks on hakanud ja mis tal meile, ärakaranud hiidlastele Hiiumaa tulevikust rääkida on,” juhatas president peaministri sõnavõtu sisse.
Peaminister endast
“Kes on Jüri Ratas? Lihtne Eestimaa inimene. 40aastane. Sündinud Tallinnas. Ema poolt tugevad sidemed teie parima naabri Saaremaaga. Isa poolt Tallinna ja ka Saaremaaga. Kasvanud üles väga ilusas linnaosas Nõmmel. Viimased 18 aastat elanud Pirital. Lõpetanud Nõmme gümnaasiumi. TTÜs saanud majandusvaldkonnas bakalaureuse ja magistrikraadi, teise kõrghariduse Tartu Ülikooli õigusinstituudis bakalaureuse kraadi näol. Töötanud erasektoris, kindlustusvaldkonnas, Eesti korvpalliliidu noortejuhina, Tallinna linnavalitsuses, abilinnapeana, linnapeana, üheksa aastat riigikogu aseesimehena, viimased enam kui kaks aastat peaministrina. Abielus, nelja lapse isa: üks tütar, kolm poega,” võttis peaminister oma elu mõne lausega kokku.
Suur narratiiv
Peaminister meenutas, et Eesti on jõudnud oma 100. verstapostini. “Suur tänu ka teile selle eest, et see on saanud võimalikuks,” tänas Ratas. “Rohkem kui pool aega on oldud võõrvõimude all. Kuhu Eesti peaks suunduma? Mis on see suur narratiiv?” sõnastas ta küsimuse.
Peaminister ütles, et Eesti peaks olema kasvava rahvaarvuga riik, kuid kahjuks on praegu iive tugevasti negatiivne: “Loodaks, et aastal 2118 võiks öelda, et Eesti riik on olnud viimased sada aastat kasvava rahvaarvuga riik.”
Positiivsena tõi ta esile, et tagasirände tulemusel kasvas Eesti rahvaarv 2017. aastal 3499 inimese võrra ja 2018. aastal 4690 võrra, kuid tema sõnul on eesmärk saada ka iive positiivseks. “ Lapsed ei sünni lastetoetusest, vaid sünnivad ikka armastusest, aga inimestele on vaja anda kindlust homse ees,” ütles peaminister. Ta tõi näite hiljutiselt kohtumiselt Pärnus, kus tema küsimusele, mis on suurim väljakutse, vastati peaaegu ühest suust: kuidas minu lapsed või lapselapsed tulevikus hakkama saavad.
Peateema pensionid
Peaminister nimetas tõsiseks probleemiks, et 2016. aastal oli suhteline vaesuspiir kõrgem kui keskmine vanaduspension. “Pensionitõus on sisse kirjutatud seadusse ja see tähendab umbes 25–40 lisaeurot kuus, aga mina toetan erakorralist pensionitõusu, mis võiks olla umbes 100 eurot.”
Teisena võttis Ratas kõneks abivajavate eakate hoolduse: “Kuidas saab inimene hakkama, kui tal on seda teenust vaja ja teenus on poolteist kuni kaks korda pensionist kallim? Raske on minna laste juurde küsima toetust, sest neil endalgi on probleeme.”
Kolmandaks ütles peaminister, et noortele peredele tuleb luua kindlustunne. “Vanasti öeldi, et kolm-neli põlve oli ühe suitsu all. See ilus ütlus on toiminud aastasadu, aga praegu tahavad paljud noored luua oma kodu. Suur takistus seejuures on esimene sissemakse ja siin peaks tulema riik appi esimese sissemakse käendamisel,” pakkus peaminister. Oluliseks nimetas ta ka esimese ja teise lapse toetuse kasvu ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu, mille tulemusena 64 protsendi elanike sissetulek kasvas ja 23 protsendil jäi samaks, seega 87 protsendi elanike jaoks oli muutus positiivne.
Jüri Ratas rääkis, et tema seenemetsad on olnud lapsepõlvest alates Tahkunas ning alates 1981. aastast on nende perel tava käia Kassaris telkimas. Saarel hakati käima siis, kui Jüri teadlasest ema kaitses 1974. aastal oma kandidaadikraadi Hiiumaa maastike teemal. “Ema on Hiiumaa läbi kaevanud ja mitte ainult Hiiumaa, ka laiud olid minu lapsepõlve mängumaa – meenub sõit ümber Saarnaki laiu väikesel parvel,” rääkis Ratas. “Hiiumaa on kindlasti tugevasti minu hinges ja suure panuse on andnud selleks ka minu isa.”
Ratas meenutas, et kui 2007. aastal üks sõber rääkis, et soovib Hiiumaale väikest elamist ehitada ja küsis, kas ka tema oleks huvitatud, oli ta kohe nõus: “Ema uuris kaardilt asukoha sobivust ja ütles, et mulla poolest pole hea, märg ja niiske, aga muidu pole viga. Käisime vaatamas laulvate liivade kandis Luidjal ja saigi maatükk välja vaadatud. Nüüd on koht olemas, kuhu tulla.” Peaminister ütles, et korra kuus, praegu kord kahe kuu jooksul jõuab ta suvekodusse, aga püüab seal käia aastaringselt. “See on minu tänane tugev side Hiiumaaga.”
Ühendused tähtsad
Hiiumaa tulevikust kõneldes nimetas Jüri Ratas olulisena ühendusi. “Parvlaevad on minu arvates korralikud, aga probleemne on talvine graafik ja nädala sees kipuvad vahed väga pikaks venima,” oli peaminister hiidlaste murest teadlik. Samas tõdes ta, et üldiselt on parvlaevaühenduse olukord kõvasti parem, kuid korduda ei tohi Rukki kanali ummistumine. “See nõuab regulaarset süvendamist ning riigieelarves on ka kirjas, et kanalit tuleb kahe aasta tagant süvendada umbes 400 000 euro eest.”
Lennuühenduse kohta ütles peaminister, et käimas on riigihange uue pakkuja leidmiseks. Hiiumaa lennuki mahutavus, 18–19 kohta on tema hinnangul sobilik, aga probleem on halva ilma tõttu ärajäänud lennud, aastas 30–35 lendu. Tema sõnul käib töö lennuühenduskindluse parandamiseks.
Peaminister võttis jutuks ka Hiiumaa spordikeskuse: “On otsustatud, et kaualubatud spordihoone Kärdlasse saab olema tänu niinimetatud halbadele katuserahadele ja umbes kolm miljonit eurot on alustuseks olemas.”
Veel avaldas ta lootust, et korda saab ka Kärdla kirik, mis oleks ühtlasi korralik kontserdikoht. Selleks on riigilt viimase kahe aasta jooksul saadud u 550 000 eurot toetust ja ettevõtmist toetab Hiiumaa sõprade selts.
Spaad oleks vaja
Peaminister avaldas lootust, et saare rahvaarv ei vähene. “Töökohti on ja peab tulema juurde, haridussüsteem toimib ning Hiiumaa oma rahuliku elukeskkonnaga jääb püsima. Mida veel ei ole – heal tasemel spaa – see on väljakutse eraettevõtlusele ja sellest on Hiiumaal väga puudu,” ütles Ratas. “See annaks saarele aastaringselt külalisi. Praegu aga on nii, nagu ütles minu hea tuttav klaasikunstnik: Hiiumaa ettevõtlus õitseb 15. juunist kuni 15. augustini. Sellest on ilmselgelt vähe.”
Advig Kiris tänas seltsi nimel peaminister Jüri Ratast küllatuleku eest, kinkis seltsi suveniirklaasi ja lilled.
Jüri Ratas omalt poolt ütles, et kui ta peaks ka kahe kuu pärast olema peaminister, kutsub ta meid edaspidi külla Toompeale, kui ei, siis tuleb hea meelega uuesti Raavisesse.
Lõpetuseks soovis ta head lähenevat vabariigi 101. aastapäeva, eelkõige aga väga tugevat tervist ja läinud ta oligi, et sõita oma järgmisele kohtumisele, seekord Haapsallu.
Lõpuks veel üks huvitav märkus: nii seltsi eelmine president Raissa Kokkota kui ka praegune president Advig Kiris on olnud Jüri Ratase õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis ja Ratas neid selle eest oma sõnavõtus ka tänas. “Teil oli väga tore rühm, kes mulle on hästi meelde jäänud, väga aktiivne ja pole ime, et mitmed teist on kaugele jõudnud,” ütles Raissa Kokkota peaministrile.
Seltsi järgmine koosolek otsustati korraldada 13. aprillil ja pühendada seltsi 30. aastapäevale.
RAIVO TEEMETS
Tallinna hiidlaste selts
