Külaliikumine Kodukant õpetab külaseltse ja kutsub külavanemaid aktiviseeruma.
Tänavu 20. aastapäeva tähistav külaliikumine Kodukant käib maakondade sädeinimesi jõustamas ja koolitamas, aga ka uusi sihte seadmas. Hiiumaal oli arupidamise ja eneseharimise päev reedel, 13. jaanuaril Kuriste seltsimajas.
Kodukandi tegevjuht Krista Habakukk ütles, et Eestis on 1220 külaseltsi, mis tegelevad külaelu arendamisega. Seltside hallata on 336 külamaja. Keskmiselt on ühes külaseltsis 5–25 liiget, kellest paar-kolm aktiivsemad.
Lisaks tõi ta veel ühe numbri, Eestis on 1171 külavanemat, kes kavatsetakse kutsuda üleeestilisele foorumile külavanema rolli üle arutlema.
Habakukk ütles, et Kodukant on tegelenud kümnete asjadega ja neid tuleb veel juurdegi: turvalisus, elanikkonna kaitse, täiskasvanuharidus, eestvedajate koolitamine, vabatahtlike töö ja värav, nüüd siis lisaks EV 100 ürituste korraldamine külades ja külavanema staatuse arutelud.
Ka on järgmise aasta kavas hulk sündmusi: külavanemate foorum, aasta küla valimine, Teeme ära! kampaania, külade maapäev, Euroopa maapäev, arvamusfestivalil osalemine ja Kodukandi 20. tegevusaasta tähistamine.
Teisalt võrdles Habakukk organisatsiooni žonglööriga, kes peab korraga õhus hoidma kolme palli: maapiirkondade asju tuleb ajada korraga kolme ministeeriumiga – rahandus-, sise- ja maaeluministeeriumiga.
Habakukk nentis, et muutustega tuleb sammu pidada ning vajadusel on Kodukant valmis ka organisatsiooni liikmeskonna muutusteks. Praegu kuuluvad katusorganisatsiooni vaid maakondlikud organisatsioonid, mida igas maakonnas ei olegi.
Ka on Kodukandil kavas kohaliku omavalitsuse valimistele minna oma sõnumiga.
Külavanemate foorum
Möödunud laupäeval toimunud enam kui 140 osalejaga Eesti külavanemate foorumilt “Et külade hääl kõlaks”, jäi kõlama mõte – külavanematel tuleb senisest enam koonduda ja ühiselt hakata seisma külakogukondade õiguste ja võimaluste eest.
“Külade turvalisus, haldusreform, kohalike omavalitsuste valimised, kogukonna koostöö, seadusandlus – need olid teemad, mille üle foorumil mõtteid vahetati ja mille kohta asjatundjatelt infot ja nõu saadi,” rääkis Habakukk.
Foorumi põletavaimaks teemaks oli haldusreform, mis puudutab peaaegu kõiki külakogukondi ja kus külarahvas seni pole olnud määrava tähtsusega kaasarääkijaks. “On ilmselge, et uutes volikogudes, ka peale sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi, jäävadki külad vaid väheolulisteks “taustahäälteks”, kui nad end ise otsustajate hulka ei nõua,” tõdes Habakukk.
Eestis on praegu umbes 4000 küla, neist 1171 külal on oma külavanem. Foorumil tõdeti, et ühtseks koondatuna on külavanemad jõud, mis saaks kaasa rääkida ka poliitilistes otsustes ja seadusloomes.
Külaliikumine Kodukant on praegu uuendamas külavanemate andmete uuendamist. Seda saab teha veebilehel kodukant.ee Samuti on kavas edendada külavanemate koostööd. Foorumi järel moodustatakse liikumise Kodukant juurde külavanematest mõttekoda, kodulehel www.kodukant.ee on kõigil külavanematel võimalik liituda ühise infolistiga, mille kaudu saab vajalikku infot nii hankida kui ka levitada.
Ühtlasi käivitab Kodukant EASi toel külavanemate statuudi uuendamise protsessi, et konkreetsemalt määratleda külavanemate töö iseloom ja vorm kohalikes omavalitsustes.
