Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ohutusjuurdluskeskus peab Hiiumaa lähistel veebruari alguses uppunud puksiirlaeva Vega teda vedanud Venemaa pukseri Zubr lasti kaotuseks, ega uuri seetõttu aluse uppumist.
Ohutusjuurdluskeskuse juhataja Jens Haug selgitas BNSile, et Zubri slepis veetud Vega oli seaduse mõistes Zubri last ja tema uppumine oli lasti kaotus, mida keskus ei uuri. “Vega oli laeva järel veetud objekt, mis on tavamõistes küll laev, meie mõistes aga last,” sõnas Haug. “Vega polnud merekõlbulik, tema pardal polnud inimesi, tal polnud registritunnuseid, lippu ega muud, mis teeks temast meie mõistes laeva.”
Zubri slepis olnud Vega uppus Hiiumaalt Ristnast 11 miili edelas 6. veebruaril ja lebab umbes 45 meetri sügavusel. Mereväe miinijahtija Ugandi tuvastas möödunud nädalal Vega asukoha. “Halbade ilmastikuolude tõttu ei olnud võimalik laeva tuvastada, kuid eelneva info põhjal võib oletada, et tegemist on uppunud Vegaga,” ütles BNSile mereväe pressiesindaja Aivo Vahemets.
Kuna Vega küljes on hinnanguliselt 200 meetri pikkune puksiirots, edastas veeteede amet navigatsioonihoiatuse kõikidele laevadele vraki leiukoha ümber raadiusega pool meremiili. Jens Haug ütles, et paarisaja meetri pikkune puksiirots võib olla ujuv ja kui see nii on, võib see laevaliiklust ohustada.
BNSi andmetel lohistas Zubr põhja vajunud Vegat enne puksiirotsa katkemist paarsada meetrit mööda merepõhja ja sellele viitab mereväe aluse tuvastatud jälg. Mereväe pressiesindaja seda teavet ei kinnitanud ega lükanud ka ümber, märkides, et “mereväe pädevusse ei kuulu teiste ametkondade vastutusalasse kuuluvate teemade kommenteerimine”, jättes täpsustamata, milline ametkond peaks seda kommenteerima. Samas nii ohutusjuurdluskeskuse kui veeteede ameti teatel saab seda fakti kinnitada või ümber lükata vaid merevägi.
Küsimusele, kas Zubri meeskond võis olla purjus, et ei märganud, kus pukseeritav Vega täpselt põhja läks, vastas Jens Haug, et ta ei taha selle teema üle spekuleerida. “Põhjusi võib olla mitmeid ja need, mis esimesena pähe tulevad, üldiselt ei vasta tõele, aga tavaliselt on need mahlakad ja huvi tekitavad,” sõnas ohutusjuurdluskeskuse juhataja.
BNS/HL
