Saatuse irooniana teatasid neljapäevahommikused lehed, et Eestis tuleb luua elanikkonnakaitse kontseptsioon, mis kirjeldaks tegevusplaani juhuks, kui riiki tabab suurem loodusõnnetus või sõjaline rünnak. Selleks tuleb välja töötada elanike kaitsele suunatud programmid, mis poleks ainult loodusliku või tehnoloogilise päritoluga kriiside tarvis nagu seni, vaid ka julgeoleku ja riigikaitsega seotud kriiside puhuks.
Mõned aastad tagasi, kui tuisk peatas liikluse Padaorus, räägiti sellest mitu kuud. Ühenduse katkemine saartega väärib parimal juhul lühiuudist. See on liiga tavaline. Vahest on hiidlased ilma viperuste ja saareeluga sedavõrd harjunud, et tundide kaupa praamijärjekorras seismine tundubki normaalne. Kui see on nii, siis võib varsti ka elektri ära võtta. Ka sellega on neid aeg-ajalt harjutatud.
On selge, et riik ei kontrolli tuule suunda ja veetaset. Kui millised on tingimused, kui ka praamiühenduse tõrke korral ametlikult kuulutataks välja eriolukord? Kuidas jagataks siis infot ning hädavajalikku toitu ja vett, aga ka autodele kütust, kui ilm külm ja salongi soojendamiseks peab mootor töötama?
Sadama alalt sõidukiga ju lahkuda ei saa, ilma, et kaotaksid koha järjekorras.
7. oktoober 2016
