ERAKOGU Kuidas jõudis Teieni info, et Hiiumaa maakonnalehe ilmumisõigus on müüki pandud?
Keit Kasemets: Esimesena kuulsin seda üleeestilistest uudistest, ilmselt nagu päris mitmed lehe praegustest osanikest. Oli uudis sellest, et Meie Maa lõpetab ilmumise ja OÜ Saaremaa Raadio on raskustes ja läheb pankrotti. Kohe tekkis küsimus, kas sama oht on ka Hiiu Lehe puhul. Hakkasin teemat uurima ja selgus, et nii see ongi. Mitmetele osanikele olid selle ettevõtte raskused ka varem teada ja eks katseid Hiiu Lehte müüa oli ka varem tehtud, aga nüüd oli lõpuks ikkagi see viimane hetk. Kui me siis tuttavate kaudu osanikke otsisime ja kõik helistasid oma tuttavatele, keda nad teadsid, et nad on hiidlased või Hiiumaaga seotud või inimesed, kelle jaoks Hiiumaa on oluline, selleks, et 25 inimest kokku saada, kes nüüdseks lehe väikeosanikud on, siis lõpuks jõudsime võrdlemisi viimasel hetkel. Ennekõike Saaremaa Raadio majandusraskustega seoses – ettevõtte seis oli nii kehva, et me jõudsime Hiiu Lehe ostmisega alustada täpselt sel hetkel, kui leht
majandusraskuste tõttu ei oleks saanud enam ilmuda.
Miks pidasid isiklikult vajalikuks üht väikest maakonnalehte, n-ö päästma tõtata?
Ma arvan, et tohutult tähtis on see, et sõltumatud kohalikud ajalehed oleksid olemas. Mida me näeme tegelikult üle kogu Eesti, et ega kohalikku lehte välja anda ei ole lihtne. On suured konkurendid ja on ka vallalehed takkapihta. Kui on olemas heas mõttes kogukonnaleht, mis kajastab kogukonna uudiseid, teeb ka võimaluste piires uurivat ajakirjandust, osutab valukohtadele ja kajastab seda, mis kohalikus elus toimub – see on ikkagi hästi-hästi tähtis. See oli vähemalt minu jaoks, aga ka enamuse teiste osanike jaoks peamine põhjus, miks selle ideega edasi mindi – mis oleks, kui tõesti koguks niisuguse suurema seltskonna kokku ja hoiaks Hiiu Lehte ikkagi elus, et see ilmuks.
Teadaolevalt oleme Eesti mastaabis nüüd väga unikaalsed sellega, et maakonnalehte annab välja omanikfirma, millel 25 osanikku. Kas oskate need inimesed mingi ühise nimetaja alla kokku võtta – kes nad on?
Ma arvan, et need kõik on inimesed, kellele on tähtis, et Hiiumaal oleks sõltumatu ajaleht alles, et Hiiumaa kogukonnal oleks ajakirjanduslik väljaanne, mis neid ühendab. Nad kõik peavad Hiiumaa asju oluliseks. See, kuidas osanike kokkusaamine käis, seda ma veidike juba kirjeldasin. See inimeste ring kasvas järjest suuremaks ja need, kes olid oma jah-sõna öelnud, pöördusid järgmiste inimeste poole – huvi kaasa lüüa oli tegelikult üllatavalt suur. Nii et saime selle osanikeringi päris kiiresti – kuskil ühe-kahe nädalaga – kokku, nii alaliselt Hiiumaal elavatest inimestest kui ka suvehiidlastest. Ma arvan, et just see kombinatsioon on väga tore ja on väga hea, et saarel alaliselt elavad hiidlased on osanikeringis selges ülekaalus. Aga on siis ka tõesti neid, kes ise on ajakirjanduse-meediataustaga ja kes Hiiumaad armastavad ja Hiiumaal tihti käivad, aga alaliselt seal ei ela.
Kuidas Te ise Hiiumaaga seotud olete?
Olen päris palju käinud Hiiumaal suvitamas erinevates kohtades. Kolm aastat tagasi avanes siis võimalus hakata täiskohaga suvehiidlaseks. Nüüd on meil oma koht Kassaris, Orjakus, kus oleme nii palju, kui aeg lubab. Proovime igal võimalusel tulla ja see ongi minu põhiline side Hiiumaaga, nagu ka enamustel teistel Hiiu Lehe suvehiidlastest uutel väikeosanikel. Meist enamusel on kas Hiiumaal oma suvituskoht, kus käia või siis avastavad Hiiumaad igal aastal siin käies.
Lehe ülevõtmise tehnilised protsessid ei käi päris nipsust, mis selles oli kõige keerulisem ja kas oli ka midagi, mis üllatas?
Kõige keerulisem oli see, mida ma ka enne mainisin, et tegelikult oli selle ostu ja ülevõtmisega päris kiire. OÜ Saaremaa Raadiol olid päris suured raskused ja see mõjutas ka Hiiu Lehte. Meil ei olnud isegi aega kõiki nüansse endale selgeks teha ja sellepärast see ülevõtmise protsess on olnud päris pikk. Päev, mil Hiiu Leht esimest korda ilmus OÜ Hiiu Meedia väljaantuna, oli 13. mai ja eile [2. juuni] õhtuks jõudsime me lõpuks selleni, et oleme nüüd Hiiu Lehe omanikud ja kõik on üle võetud ja kõik kinnitused antud. Nüüd tõesti peame ise kõige sellega hakkama saama. Selles mõttes väga suuri ootamatusi ei olnud, et eks me oleme kursis sellega, et lehe majanduslikud võimalused väga suured ei ole. Täitsa imetlen Hiiu Lehe toimetust, kuidas nendes tingimustes ja oludes tegelikult on olnud võimalik välja anda väga loetavat, väga head ja hiidlastele väga olulist lehte. Kindlasti proovime seda olukorda parandada, et toimetusel oleks tulevikus võimalusi teha head ajakirjandust veelgi rohkem.
Omar Jõpiselg, kellega olete praegu OÜ Hiiu Meedia juhatuses, ütles, et nüüd on suur osa otsuseid tehtud. Millised on need otsused ja millised on muudatused, mis lehelugejaid ja toimetuse töötajaid ees ootavad?
Meie esimene eesmärk loomulikult oli ja on see, et Hiiu Leht ilmuks, et see oleks jätkuvalt hiidlaste poolt armastatud. Meie plaan kindlasti ei olnud algusest peale hakata tegema hoopis teistsugust lehte ega hästi suuri muutusi selle lehe väljaandmisel. Aga väiksemaid muutusi meil tõepoolest plaanis on. Üks asi, mida me kohe nägime, et toimetus on töötanud kitsastes oludes ja kindlasti soovime leida võimaluse toimetuse töötajate palkade tõstmiseks. Hiiu Lehte tegelikult juhiti Saaremaalt, kus ilmus ka Meie Maa ja mingis mõttes oli Hiiu Leht ikkagi väiksem õde või vend. Nüüd on kogu juhtimine Hiiumaal ja esmaspäeval, 6. juunil alustas ametlikult tööd ka poole koormusega OÜ Hiiu Meedia tegevjuht [Marju Reisberg]. Niisugused on muudatused, mis võimaldavad loodetavasti toimetusel paremini tegutseda ja lehe kvaliteeti veelgi tõsta. Mis nüüd otseselt puudutab lugejaid ja muudatusi, mis puudutavad otseselt lehte, siis 14. juunil ilmub esimene värviline teisipäevane Hiiu Leht. Ja alates 17. juunist peaks Hiiu Lehega koos hakkama ilmuma ka Suveleht. Varem tehti suvelisa [Saarte Suvenädalat] koos Meie Maa toimetusega ja selles oli ka Saaremaa osa, nüüd saab olema päris enda Hiiumaa Suveleht, mis räägib suvetegemistest Hiiumaal. Eks need ongi kõige suuremad muudatused. Praktilise poole pealt selleks, et teha paremat lehte, on kindlasti vaja leida ka võimalusi, kuidas lehe majandusseisu parandada. Eks on üheks võimaluseks, et me korrigeerime reklaami müügihindasid, kuulutuste hindasid, aga tellimuste hindasid kindlasti paanis tõsta ei ole. Tellimuste hinnad jäävad kõik samaks. Kui vaadata laiemat pilti, siis hiidlased tegelikult loevad Hiiu Lehte väga palju. Kui Hiiumaa elanikeregistris on ametlikult kuskil 9500 inimest, kõik nad muidugi Hiiumaal ei ela. Parema ülevaate annab vast see, et veidi üle 7000 inimese käib perearsti juures Hiiumaal. Ja saarel on 4150 leibkonda/postkasti, kuhu lehte saaks toimetada. Nendest praktiliselt 50 protsenti ehk kaks tuhat kas tellivad või ostavad Hiiu Lehte – see on tegelikult väga suur arv. Kindlasti lehe tulude suurendamise mõttes loodame väga palju ka Suvelehele – tahame selles lehes pakkuda suvehiidlastele midagi, mis neid huvitaks. Lisaks sellele, et hiidlased ise leiaks sellest lehest huvitavaid asju. Eks suvi Hiiumaal erineb selles mõttes teiste lehtede turgudest, et tõesti suvel saare elanikkond oluliselt kasvab ja suvekülalisi on väga palju. Proovime läbi suurema lehemüügi lehe majandusseisu just suvel parandada, et saaksime siis head ja kvaliteetset lehte välja anda ka sügisel ja talvel, kui müüginumbrid ehk on natuke väiksemad.
Kas paberlehel on tulevikku?
Kindlasti on. Kohaliku lehena paberlehel kindlasti suuresti tulevik on. Mulle meeldib kas hommikul kohvilauas või suvel terrassi peal võtta lahti just paberleht ja seda lugeda – arvan, et minusuguseid on ikka väga palju. Selge on ka see, et tänapäeva maailmas ainult paberlehega hakkama ei saa – see on ka üks Hiiu Lehe suundasid, parandada lehe veebiversiooni, mis sel hetkel, kui meie lehe osanikeks saime, oli ja on veel praegugi üsna aegunud. Kõiki funktsionaalsusi ei saa seal isegi kasutada. Hiiu Lehe veebiväljaannet ja selle kvaliteeti proovime juba lähiajal oluliselt parandada.
Mida arvate vallalehest Hiiumaa Teataja?
Pean tunnistama, et mina ise ei ole suur vallalehe Hiiumaa Teataja lugeja, seetõttu mul midagi väga põhimõttelist selle kohta on raske arvata. Aga seal on kaks aspekti – kahtlemata on vallal palju informatsiooni ja nii-öelda uudiseid valla tegevuse kohta, mida tuleb inimestele jagada. Tuleb jagada ka neile, kes ei ole Hiiu Lehe tellijad. Eks see on põhiline argumentatsioon kõikide omavalitsuste puhul olnud, miks nad niisuguseid vallalehti peavad. Samas ma loodan, et meil saab olema vallaga ja ka vallalehega hea koostöö. Ka selles osas, et tõsiselt uudisväärtuslikke lugusid ja olulist informatsiooni saame edaspidi Hiiu Lehes avaldada. Eks mingil kujul vallalehed on igal pool olemas ja ilmuma jäävad. Neid ei saa võrrelda just selles mõttes, et Hiiu Leht on ikkagi vaba ja sõltumatu ajakirjandusväljaanne, seal on huvitavad lood inimestest, uurivad lood, uudised. Vallalehes on rohkem niisuguse poolametliku teabe esitamine või otseselt valda puudutavate uudiste edastamine. Eks see ole ka nende väljaannete eesmärk ja mõlema puhul on see erinev.
Mida omanikuna soovitaksid Hiiumaa kogukonnale, kuidas nemad saaksid oma maakonnalehte toetada, et see ükskord jälle ei jõuaks samasse seisu, et ilmumine on küsimärgi all?
Tähtis on lugeda Hiiu Lehte. Neilt, kes juba on tellijad, ootame tagasisidet, mis meeldib, mis ei meeldi, mida võiks lehes rohkem kajastada, mis on need huvitavad lood ja kes on need huvitavad inimesed, kellest lugusid oodatakse… Lehe tellijail tasub kindlasti kõikidele sõpradele ja tuttavatele soovitada Hiiu Lehte tellida, et lehel oleks palju lugejaid – see on põhiline, et maakonnaleht jääks ellu. Hiiu Leht on hea kanal oma informatsiooni edastamiseks, kuulutada ja reklaami osta tasuks niipalju kui võimalik. Ja mida rohkem on Hiiu Lehel lugejaid, seda atraktiivsem on leht kindlasti reklaamikanalina. Lugejate arvu püüame sel suvel kasvatada.
Küsis HARDA ROOSNA
