erakogu Hiiumaa turismiliit on aastaid osalenud lähiturgude messidel Soomes ja Lätis ning loomulikult Eestis – nii ka tänavu.
Messidest suurim oligi jaanuaris toimunud Matka, kuhu hiidlased läksid teist aastat omaenda messiboksiga ja võtsid ka saarlased oma katuse alla. Messiboksis töötas viie päeva jooksul 12 Hiiumaa esindajat.
Kaups luges Soome messi kordaläinuks. Messide eesmärk on jagada tutvustavaid materjale ja üks konkreetne mõõdik on, kui palju võtsid messiboksi külastajad kaasa Hiiumaa kataloogi. Tänavu oli see number 2200, eelmisel aastal 1600.
“Meil oli seekord ka hea asukoht – olime niiöelda ristteel,” selgitas ta ja lisas, et messil Matka oli sel aastal 64 000 külastajat.
“Soome turg on jätkuvalt meie jaoks, nagu ka kogu Eesti jaoks, väga oluline ja kui me seal ei käi, siis unustatakse meid kiirelt,” nentis ta. “Meie konkurendid soomlastest turistide pärast on ju Saaremaa, Pärnu, Lõuna-Eesti, Ida-Viru – need on tugevad brändid, tugevalt esil ja Hiiumaa ei paista nende kõrval ilma ennast promomata.”
Kaups ütles, et Hiiumaal ei ole nii tugevat märki soomlaste jaoks kui saarlastel – oleme soomlase jaoks jätkuvalt Saaremaa naabrid ja nii, naabersaarega koos tulebki meil ennast tutvustada. Rääkida, kui lihtne on siia tulla.
Pisem Balttour
Veebruari algul oli Läti pealinnas Riias turismimess Balttour, mis on märksa väiksem kui Soome analoog.
“Lätlased on head kliendid ja me tahame neid saada – nii me peame neid teavitama ja selleks ei ole väga palju muid võimalusi,” selgitas Kaups, miks sel, paarikümne tuhande külastajaga messil püütakse kohal olla.
Hiidlased käisid Balttouril väiksema seltskonnaga, neljakesi, ja olid saarlaste messiboksis. Seal jagati 800 Hiiumaa kataloogi.
Tempokas Tourest
Päris metsikuks läksid hiidlased eestimaisel Tourestil, mida korraldati 27. korda ja mis seekord kogus 30 000 külastajat. Sel messil esitlesid Hiiumaa turismiasjalised oma kodusaart kui “Metsikult mõnusat”. Kaups selgitas, et see hiiu naljadele üles ehitatud ja siseturule mõeldud kontseptsioon tõlkes ei tööta. Just seepärast rakendati seda vaid Tallinnas toimunud kodumaisel messil.
“Meil on juba varasematest messidest küljes märk, et me oleme erilised, teistsugused ja me ise toidame seda, sest kuidas muidu sa väiksena pildile pääsed,” selgitas Kaups. “Pead ju kuidagi eristuma ja hiiu nalja peale me oma asja tavaliselt üles ehitame.”
Seekord tegid Draamateatri jumestajad messiboksis töötanute nägudele metsikud maalingud ja sassis soengud. Idee metsikult mõnusast Hiiumaast sündis mullu kevadel ühe toidumessi jaoks koos Theatrumi produtsendi Ere Naadi ja lavastaja Andri Luubiga asja arutades. Kuna idee oli nii hea, võeti see uuesti kasutusele.
Taustapildiks lubas kunstikoguja Enn Kunila suurendada ühe Ants Laikmaa maali oma kogust ja see sobis ülihästi näomaalingute ja soengutega. “Pälvisime kogu aeg tähelepanu ja meil endil oli ka väga hea olla – see andis energiat ja meie rõõmus olek paistis ka välja,” rääkis Kaups. Ühtlasi andis see põhjust selgitada, miks just niisugune väljanägemine.
Selleks, et rääkida valmimisel olevast Hiiu halulaevast, võeti kaasa terve koorem küttepuid, mida messilistele jagati kui Hiiu Leigri hambatikkusid. Esimest korda oli Hiiumaa turismiliidul ka omaenda keskkonnasõbralik kilekott, kuhu kataloog ja hambatikk kaasa pakkida.
Messiboksis oli rekordarv töötajaid, 23. Kaups kiitis Hiiumaa valda, kust seekord täistöötundidega panustasid vallavanem Reili Rand, valla pressiesindaja Liina Siniveer ja osavallavanem Hergo Tasuja.
Katalooge jagati seekord 2700, eelmisel aastal oli see number 2300. Väga edukas oli seekord loterii, mille jaoks 45 Hiiumaa ettevõtjat auhindu annetasid. Loteriirahast sai liit maksta projekti omaosalust.
Kõik messilkäimised said teoks tänu LEADER programmi toetusele, millele lisandub saare ettevõtjate panus. Kaups, kes messilkäike aastaid korraldanud ja tegi seda viimast korda, ütles, et messipindadele on alati tulnud toetust küsida.
“Kahjuks meie ettevõtjad ei ole nii tugevad, et ise messidel käia. Just pinna rent on niipalju kallis, et väikeettevõtjal ei olegi väga mõtet üksi messile minna.”
