Mitu lumeta talve on teinud Hiiumaal sigade jäljeloenduse pea võimatuks. Niisiis ei osata öelda, palju neid meie saarel ringi sibab ning kui palju võiks või peaks neid küttima. Selge on see, et pahandust teevad nad pidevalt ja palju, nii metsas, põldudel kui koduaedades.
Keskkonnaagentuuri (KAUR) koostatud ulukiseire aruandes on kirjas, et arvukuse selged alahinnangud paistavad kõige teravamalt välja Hiiu-, Järva-, Lääne-, Rapla- ja Saaremaal. Tõendiks, et kõikides nimetatud maakondades oli möödunud jahihooajal kütitud isendite seas üle ühe aasta vanuseid isendeid kevadel antud arvukushinnangutega võrreldes arvuliselt enam.
KAUR-i andmeil on jätkuvalt küsitav emiste hoiule kalduv küttimisstruktuur Hiiumaal, kus vaatamata möödunud jahihooaja oluliselt intensiivsemale küttimisele on metssea arvukus püsinud eelmise aastaga võrreldes katku ja kahjustuste ohtu silmas pidades selgelt liiga kõrgel tasemel.
Muidugi on liigutav kuulda, et jahimeestel pole südant tiinet emist lasta, kuid talunikud oletavad, et põhiliselt põrsaid lastes lubavad nad emistel rahus uusi pesakondi soetada.
Pole ju loogiline, et jahimehed pakkusid tõsimeeli Hiiu saare metssigade arvuks vaid 600 isendit ning nende esialgne soov oli küttida tänavu vaid 705 metssiga. Niisugune number on kirjas KAURi aruandes. Õnneks võtsid asjaomased aru pähe ja tõstsid selle numbri enne jahindusnõukogu koosolekut 1500-le.
Hiiu Leht loodab, et jahindusorganisatsioonid ennetavad seakatku levikut Hiiumaale ja hakkavad metssigu rohkem küttima. On ju see efektiivseim katku peatamise meede.
22. juuli 2016
