Nihkes maailm maalikunstnik Juss Piho piltidel paneb end vaatama ja küsima: mis siin pildil õigupoolest on ning vastus võibki igal vaatajal olla erinev.
Kuigi Nelja Nurga Galeriis juuni algul avatud näitus on saanud nimetuseks “Värviravi”, kinnitas kunstnik avamispäeval, et ravida ta kedagi ei taha. “Minu jaoks tähendab pilt üht, teise jaoks teist, kolmandale kolmandat. Kui vaataja leiab enda jaoks siit midagi, siis leiab, ja kui ei leia, siis ei leia. Nii lihtne see ongi.”
Seintel on viis suurt ja neli väikest maali, millest näitusele nime andnud suur õlimaal ja maal nimetusega “Peegeldused” on valminud sel aastal. Seisatusin maalide ees.
Piholikud kummalised tüübid viibivad kummalistes kohtades, nad justkui on liikumas, aga on tardunud. Näoilmeid pole näha, kuid seda kõnekamad on kehad. Taimed on fantaasiarohked ja loomad-linnud nagu unenägudest. Värvid on samuti sellised, mida tavaelus pigem ei kohta.
“Ma teen oma töid intuitsiooni ajel, mingisuguste tundmuste ja mälestuste mõjul, mida ma ei oska seletada,” rääkis oma tööprotsessist Juss Piho.
Kõige tähtsamaks peab ta seda, mis pidist õhkub, kas pildil on jõud sees, kas see on pingestatud. “Ka väheste värvidega annab värvilist väljendada, selleks pole sugugi värvimöllu vaja,” on ta kindel ja ütleb, et paksult värvi panemine võib mõnikord olla küll efektne, aga samas võib pilt olla tühi. Pildi n-ö ülesehitamine algab kompositsioonist, kuid seda, milline on lõpptulemus, mõjutavad Piho sõnul veel paljud tegurid ja neid täpselt loetleda pole võimalik. Neile, kellele tundub, et äkki on nalja tehtud, ütleb ta, et seda ta mitte kunagi ei tee.
Kuigi Piho ise oma piltide sisu ja kujundite valiku ja tähenduse kommenteerimist väldib, on tema tööd pannud paljusid oma muljeid sõnastama. Need tekstid koos Piho piltidega on kogutud raamatusse “Äraseletatud pildid,” mille saab näitusel endale osta ja sel viisil justkui hea kaaslasega näituselkäiku jätkata.
Oma mitme aastakümne pikkuse kunstnikutee kohta – esimene näitus aastal 1988 – ütles Juss Piho, et see on olnud pidev areng, mis on toimunud töö käigus. “See ei ole nii, et ühel päeval otsustad teistmoodi maalima hakata – nii võib teha, aga see ei toimi,” seletas ta, lisades tõdemuse, et seda, kuhu tee viib, ei tea keegi. “Loodad, et läheb paremuse poole, aga võib ka minna uppi.”
Nii soolo- kui grupinäitustel on Juss Piho esinenud tihti – enne Kärdla näitust olid tema maalid väljas näitusel “Ring” Tallinnas Jaani kiriku galeriis. Parasjagu on tema kuus pilti Euroopa kaasaegse kunsti näitusel NordArt, mis toimub Saksamaal, Carlshüttes. “See on kolmas kord, kui mu tööd on läbinud selle näituse tugeva žürii hindamise,” rõõmustas Piho. Hiiumaal saab tema töid näha esimest korda ja kunstniku sõnul oli ta nõus need siia tooma kasvõi juba seepärast, et väike galeriisaal talle väga meeldima hakkas.
Juss Piho on sündinud aastal 1963 Tallinnas. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Eelmisel aastal oli ta Konrad Mäe preemia nominent.
