Kuigi valimisreklaamide jaoks on aeg veel varajane, käib kampaania juba hooga. Seda on näha nii kemplemisest koalitsioonis, kui ka võidukatest teadetest, kes keda on suutnud enda ridadesse meelitada. Rääkimata siis sellest, et valimisnimekirja püütakse värvata pea kõiki võimalikke ja vähem võimalikke kandidaate. Saaks aga pingi pikemaks, sest iga kandideerija tähendab ju vähemalt ühte häält.
Valimiste esimesest ülevaatest paistab, et väga konkreetseid lubadusi keegi veel välja ei käi. Ega polegi ju vaja nii varakult konkurentidele teada anda, mis suunale keegi panustab. Seni ette loetud lubadused ja mõtted on pigem üldisemat laadi. Ikka ühendused, elu- ja ettevõtluskeskkond, energeetika, haridus ja nii edasi. Ühesõnaga elu tuleb paremaks saada.
Kuigi valimisreklaamide jaoks on aeg veel varajane, käib kampaania juba hooga.
Kohalikud valimised on riigikogu ja europarlamendi valimistest paljuski erinevad. Kui neil hääletatakse pigem erakonda, siis kohalikel valimistel taandub hääl pigem isiklikule tasandile. Valitakse sõpra, naabrit, tuttavat, tööandjat või trennikaaslast. Kui just jah, maailmavaade just risti vastupidine pole. Suures pildis pole aga kohaliku omavalitsuse tulemustest mõtet otsida suurt toetust ühele või teisele erakonnale. Seega saab olema eriti huvitav, kuidas üleriiklikud jõujooned mõjutavad siinset valimistulemust. Kas näiteks Isamaa võtab oma ja sotsid kukuvad mutta või kas automaksu kehtestamine teeb Reformierakonnale karuteene.
Valija peab kohalike valimiste puhul olema eriti valvas ja tegema lubadusel ja lubadusel vahet. Vallavolikogusse kandideerija ei saa lubada maksude alandamist või riikliku kliimapoliitika muutmist. Just nii juhtus eelmisel nädalal Soomes toimunud kohalikel valimistel, kus sotsid võtsid võidu ja ekspertide arvates just seetõttu, et rahvas protesteeris valitsuse poliitika vastu, mis kohalikus elus suurt ei määra. Eestis tehti taoline valitsuse usaldushääletus eelmistest europarlamendi valimistest, kus opositsioon püüdis mängu teha siseriiklikuks kempluseks.
Üks asi paistab olevat selge: seekordsed valimised kipuvad tulema kirglikud ja emotsionaalsed. Aga just siin peabki valija pea külmana hoidma ja mitte poliitmängudega kaasa minna. Täädma, mida saab lubada ja mida mitte.
täädma <`tääda, tääb>, teadma ▪ noh sääl oma aru (arv) siis tääda oli Käi; nee ma tään küll Rei;
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
ja