Kärdla kooli klaveriostmise lugu on ehe näide sellest, kuidas kogukonnale midagi korda läheb. Täna on viimane päev projekti toetamiseks, kuid raha on juba koos. Mitte ainult küsitud summa, vaid kaks korda rohkem.
Koolile klaveri ostmise toetamisega ei pandud õlg alla vaid valge pilli soetamisele, vaid hoopis millelegi suuremale. Nagu ütleb idee autor Raili Kaibald, ei ole klaver mõeldud selleks, et ta kuskil nurgas tolmu koguks või oleks vahetunnis õpilastele nõjatumise koht. Klaver on värav muusikamaailma.
Me ei oska ju tegelikult midagi hinnata, mida me ei tea. Ei oska hinnata kunsti, kui pole näinud ega vaimustuda maitsetest, mida pole tundnud. Samamoodi ei oska koolilapsed mõista muusikat, mida nad pole kuulnud võib-olla just seetõttu, et pole olnud pilli.
Jääb üle vaid loota, et Kärdla kooli uue klaveri helid oskuslike mängijate käe läbi nii mõneski lapses muusikahuvi äratavad või emotsioone tekitavad. Nagu tänase lehe uudised näitavad, siis andekaid noori muusikuid Hiiumaal jagub.
Head meelt teeb see, et üksteisele kaasaelamine on Hiiumaal pigem reegel kui erand. Näiteks Hiiu Lehe artiklite loetavust vaadates saab kindlalt väita, et mitte ükski poliitiline kemplemine, vaidlus või muu negatiivse mekiga uudis, ei tekita inimestes nii palju huvi kui lood sellest, kuidas mõnel hiidlasel on hästi läinud.
