JUHTKIRI | Praamisõit polegi ühistransport

Minister Terras ütles nädala alguses selgelt, et tasuta sõidust võib ainult und näha. Pea 15 miljonit aastas ei pigista kuskilt välja. Jääb arusaamatuks, miks minister arvab, et sõit peaks olema tasuta, kuigi kogu aeg on räägitud maanteepikenduse põhimõttest. Ehk kui Tallinn-Tartu vahel ehitab riik maksumaksja raha eest uusi sõiduridasid ja liiklussõlmi, siis mereteel tuleks samuti piltlikult öeldes teed ehitada ja reisija maksaks oma sõidu samas suurusjärgus kui autoga mööda maanteed kulgedes. Vaadates, kuidas suuremate liiklussõlmede ehitused maksavad suurusjärgus 20 miljonit eurot ja rohkemgi, ei tundugi ministri välja käidud summa, millest võtta maha osaline piletitulu, eriti suur. Ja kui minister räägib, kuidas nõuavad sellised suured praamiliiklusega seotud otsused laiapõhjalist otsust, võiks ju ka Tartu maanteel tehtavad ehitused ikkagi laiapõhjaliselt läbi rääkida. Küsida ka hiidlaste arvamust. 

Aga mantrana kuuleme, et ühistranspordis haigutab raha asemel ouk. Sinna auku kukuvad ka kõikvõimalikud arutelud, kas ja kuidas laevaliiklust mõistlikumaks saada. Teedeehitusse tundub aga raha jaguvat. 

Üks Hiiumaa ettevõtja käis hiljuti välja mõtte, et saartevahelist laevaliiklust ei tohiks üldse vaadata ühistranspordina ja panna seda bussi- või rongiliiklusega sama rea peale. Mandri ja saarte ning saarte omavaheline liiklus on elutähtis ühendus, mitte ühistransport. Reisirongidega ei veeta kaupu, haigeid ja ehitusmaterjale. Tänase ühistranspordi loogika järgi võiks öelda, et päästekopteri tellimuslennud saarte haiglatesse on ka samasugune nõudetransport nagu bussiliin Kõppu või Sõrule. 

Saartevahelist laevaliiklust tuleks riigi ja omavalitsuse koostöös vaadata ühistranspordist täiesti eraldi ning teha sellest lähtuvalt ka otsuseid, mis tagaks mõlemat poolt rahuldava ühenduse-lahenduse. 

Hiidlastel on õigus saada koju sama raha eest kui tartlasel, pärnakal või idavirulasel. 

Ja muidugi – üksteise materdamine praame tihedamalt ja odavamalt sõitma ei pane.