Kõikvõimalike avalike rahvahääletuste kohta öeldakse ikka, et võidab see, kellel on kõige rohkem sõpru. Olgu selleks siis Eesti Laul, superstaarisaade või mõni küsitlus.
Kahe viimase nädala jooksul juhtus ka Hiiu Lehe veebilehel midagi sellist, mis näitab, kuidas üks teema inimestele korda läheb, kirgi kütab ning kuidas püütakse kallutada avalikku arvamust. Jutt käib veebilehe veerus olevast küsitlusest, mis seekord küsis arvamust Hiiumaa rahvuspargi kohta.
Kui tavaliselt kestab küsitlus Hiiu Lehes nädala, siis seekord tundus teema eriti oluline ja otsustasime hoida küsitlust poole kauem. Kui esimene nädal läks tavapäraselt ja erilisi kõikumisi ei olnud, siis nädalavahetusel hakkas aga juhtuma.
Küsitlust tabas hääletajate tulv ja paari päevaga lisandus sama palju vastajaid kui seni hääletajaid kokku.
Esialgu tuli ühtäkki kolme päevaga juurde sama palju vastajaid kui eelneva viiega ning kaalukauss kaldus sügavalt rahvuspargi toetajate poole. Nii püsis olukord paar päeva kuni teisipäevases Hiiu Lehes ilmus rahvusparki toetav arvamuslugu. Küsitlust tabas hääletajate tulv ja paari päevaga lisandus sama palju vastajaid kui seni hääletajaid kokku. Ja ei ole vist üllatus, et enamus neist oli rahvuspargi vastu, sekka ka mõni pooldaja.
Iseenesest pole selles ju midagi halba, kui midagi läheb inimestele nii väga korda, et kui keegi kuskil märku annab, tuleb nobesti* kampaania korras hääletama hakata. Eks selline jõuline arvamuse mõjutamine jätab tavaliselt ikka asjadele teistmoodi meki juurde ja tulemuste tõsiseltvõetavus saab kannatada.
Aga vähemalt sai kinnitust tõsiasi, et looduses peab valitsema tasakaal. Nimelt kogu selle rabelemise peale selgunud tulemuse puhul oli puänt selles, et kokkuvõttes tuli vastajate vahekord sama, kui see oli nädal tagasi. Ainult vastajate arv oli nädalaga kaheksa korda kasvanud.