Mei istume nüidsel aal ju peevde kaupa tooli peel, liigudame ennast natust liiga vehe, sööme söust toitu, mes terit paramaks küll äi tee ja magama paneme alles siiss, kui tööst ja muust elust natust aega üle jeeb.
See pole killegi jäuks saladus, et elu ongid preed kiire ja raske. Pole söust aegagid, et hakad oma terise peele mötlema. Peelegid, kui sa elad Hiiumaal, sa’p saagid iga pisise asja pärast linna söita. Önneks siiskid käib möni kontroll sii saare peel ka ja siiss aa küll ainuld aja kinni panemise ja kohale minemise vaev.
tümmidama <tümmita, tümmidab> kihutama; minema ajama ▪ tümmităs nad oma öuest minemă Phl
Allikas: Hiiu sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut
Köige sandim paistabkid olevad keskealiste ja vanemde meeste teris. Jo nooremad mihed paramini muistvad, et inimene aa nat autu, mikega peeb iga natuse aa tagand hoolduses käima, muidu lagub kätte ee. Keegid äi taha söita autuga, mes egast otsast koliseb ja logiseb. Vahest ongid söune tunne, et autu aa meeste eest rohkem asi kui oma teris. Aa köik teadvad, et mida varem haigus avastakse, seda rohkem aa lootust, et tast jägu saab. Autuga ka samma, mida rutem hooldusse lehed, seda param.
Jöulude ees aa kogusene aeg üks va kingimure. A kui teeks seaste sedas, et köige esmald küsiks omakste keest, et millas nad mineva kord arsti juures käisid. Ja kui pole ammu käin, siis sätime asjad sedasi, et jöuluvana tooks taale arsti juure saatekirja.
Ja muidut peeb ise ka eeskuju näitma ja kontrollis käima. Siiss aitab teistele ka söust jüttu rääkida. Möni aab vastu, et teris aa egaöhe oma asi. Olgu siis peelegid, aga siis pole möted ennast süüdista ka, kui möni so lähedane raske haiguse saab, et miks ma pole teda varem kontrolli tümmidand. Vöib vabald olla, et sedas teist inimest koositades teeme mei nii mönelegid ta elu köige parama kingi. Ja omale ka.
