Halje Palli töötas Hiiumaa ametikoolis terve oma elu – 1977. aasta sügisest, toonase Putkaste Sovhoostehnikumi esimesest koolipäevast kuni pensionile jäämiseni 2024.
Halje oli Hiiumaa ametikooli õpilaskodu süda. Ta tegi kõik ja rohkemgi, et õpilastel oleks seal hea olla. Ta arvestas alati õpilaste soovidega ja oli valmis neid – olenemata kellaajast – vastu võtma. Kõik õpilased armastasid ja hindasid Haljet väga ning pidasid teda hea sõnaga lõpuaktustel meeles. Oma tööd tegi ta pühendunult ja nii mõnigi kord ka oma tervisega arvestamata.
Halje tegi aastaid ka vabatahtlikku tööd Pühalepa koguduse juures.
Halje oli inimeste inimene – soe, empaatiline ja hooliv. Teiste heaolu seadis ta tihti enda omast kõrgemale. Talle meeldis olla koos sõprade, töökaaslaste ning õpilastega. Sõbrad jäävad teda meenutama kirgliku, sooja ja tööka inimesena, kes pühendus sellele, mida tegi. Pere ja lähedaste heaolu oli talle esmatähtis.
Halje armastas nalja ja naeru, ka väikesed vembud ei olnud talle võõrad. Ta armastas rahvatantsu ja tantsis pea terve elu Suuremõisa rahvatantsurühmas Mõisa Prouad. Haljet saatis kogu elu uudishimu, soov avastada uusi kohti, reisida koos sõpradega. Ta oli usin marja- ja seenekorjaja, hoidistaja, küpsetaja. Tema tehtud „Kirju koer” oli kahtlemata maailma parim.
Avaldame sügavat kaastunnet perele, kõigile lähedastele ja sõpradele.
Endised kolleegid Hiiumaa ametikoolist
***
Iga kodu süda on tema perenaine. Ei ole võimalik rääkida Hiiumaa ametikooli õpilaskodust, ilma et mõtleks Sulle, Halje. Sina olid selle maja süda, hing ja hea haldjas.
Õpilaskodu muutus Sinu hooliva käe all meile kahe ja poole kooliaasta jooksul väga armsaks paigaks. Meie Hiiumaa koduks.
Alatiseks jäävad meelde need hetked hilisõhtul praamilt saabudes, kui Sa meid õpilaskodu trepil ootasid, ise taaskohtumise üle rõõmust särades. Ja see rõõm oli iga kord vastastikune.
Sa olid inimene, kes tuli alati naeratusega. Sinu naer oli nakkav, Sinu soe süda ja käed, mis olid alati valmis kallistuseks, tegid maailma paremaks.
Halje, Sa olid nagu Su kodusaar Hiiumaa – esmapilgul võib-olla pisut eemale hoidev, aga kui juba sõpradeks saime, siis võtsid jäägitult omaks.
Valus on mõelda Sinust minevikuvormis. Et enam ei tule Sa meile vastu selle tuttava naeratusega ega ava oma käsi kallistuseks, aga Sinu südamlikkus, siirus ja headus jäävad meiega – südamesse ja mälestustesse.
Aitäh, et olid just Sina. Jääme Sind väga igatsema.
Hiiumaa ametikooli vilistlased (maastikuehituse ME13 kursus)
Ärasaatmine toimub laupäeval, 29. augustil kell 11.00 Pühalepa kirikus.
ja