Maanteeameti statistika kohaselt on tänavu pimedal ajal autolt löögi saanud 65 helkurita jalakäijat. Jalgratturid on tänavu liiklusõnnetustes viga saanud 191 korral, seitse jalakäijat ning neli ratturit on sel aastal kokkupõrkes sõidukiga kaotanud elu.
Sügisene pime aeg tähendab suuremat riski õnnetusse sattuda nii jalakäijate kui jalgratturite jaoks, kuna valgust neelav märg asfalt raskendab autojuhtidel nende märkamist teel. Kui nad ei kasuta helkurit ja tulesid, ei pruugi autojuht neid pimedal ajal üldse näha. Seevastu on just pimedal ajal eluliselt tähtis teha end liikluses nähtavaks.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonnajuht Maarika Mürk ütleb, tuginedes uuringutele, et helkuri puudumist põhjendatakse endale sageli asjaoluga, et liigeldakse autoga. Samas liiklevad kõik autojuhid ka jalakäijatena näiteks parklast väljudes ja teed ületades. Jalakäijatel ja ratturitel aga soovitab ta arvestada asjaoluga, et helkuri ja tuledeta on nad autojuhi jaoks sisuliselt nähtamatud.
“Õnnetusi jalakäijate ning ratturitega juhtub paraku sageli – keskmiselt saab iga päev kokkupõrkes sõidukiga viga viis jalakäijat ja üks rattur, mitmed neist ei pääse sellest eluga,” nentis Mürk. “Helkurit kutsutakse soodsaimaks elupäästjaks ja täpselt nii see ongi,” lisas ta.
Liikluseeskirja kohaselt peab jalgrattal olema:
– töökorras pidur ja signaalkell
– ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur
– pimedal ajal või halva nähtavuse korral ees valge ja taga punane põlev tuli.
Liikluseeskirja kohaselt peab jalakäija:
– halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes kasutama helkurit või valgusallikat
– helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356 nõuetele.
– jalakäija peab maanteel liiklema alati vasakus teeservas ja helkuri õige asukoht on põlve kõrgusel teepoolsel küljel.
Nii jalgratturi kui ka jalakäija märgatavust parandab oluliselt ohutusvest või helkurmaterjaliga varustatud eredavärviline riietus.
