MTÜ Hiiumaa Jalgpall liikmed vaatasid jõulueelsel ajal tagasi lõppevale aastale ning võisid rahuloluga tõdeda, et aasta oli ühingule tegus.
Üllatav algus…
Jalgpalliaasta avati 30. märtsil. Parvlaeval Muhumaa! See oli maailmas täiesti ainulaadne ettevõtmine, mistõttu pole põhjust imestada, kuivõrd laiahaardeline oli selle kajastus meedias ja sotsiaalmeedias. Meie rõõmuks võitsime saarlasi kaotusseisust tulemusega 4:1.
Samas seadis see sündmus lati väga kõrgele. Selleks, et seda ületada, tuleb korraldusliku poole pealt millegi uuega välja tulla. Mängida näiteks lennukis!?
Järgmised kohtumised lõunanaabritega meile aga rõõmu ei pakkunud. 20. juunil viidi Kärdla staadionil läbi Hiiumaa–Saaremaa maavõistlus. Saldosse jäi kolm kaotust. Viimane veel “eriti magus” Aivar Pohlaku määratud 90+4 minuti penaltist…
See päev jääb Hiiumaa vutiajalukku siiski positiivsena. Nelja tiimi osalusel toimusid esimesed naiste meistrivõistlused jalgpallis. Turniir oli publikurohke ja põnev. Eesmärgiks seati latti mingil juhul mitte alla lasta ja osalevate naiskondade arvu aegamisi kasvatada.
Meeste meistrivõistlustel, mis peeti päev hiljem, osales kümme tiimi. 2011 ja 2012 oli neid kaheksa ning 2010 kuus. Samasugust stabiilset kasvu ootame ka naiskondade osas.
Vaadates jalgpalliga seotud inimeste arvu saarel, on lootuseks alust. Ühingu juhtgrupi liige Georg Linkov ütles, et veidi rohkem kui aastaga on õnnestunud koondada pea 200 inimest – jalgpallialaste tegevustega on seotud 42 täiskasvanut, 20 noorliiget ja 127 last.
Ühingul on üheksa regulaar-selt treenivat treeningrühma üle saare, keda juhendavad kuus kvalifitseeritud treenerit.
Noorte- ja liigamängud
D-vanuseklassi noored osalesid ka Eesti MV-l, kus hooaeg kulus eelkõige kogemuste hankimiseks.
Suuremad mängisid kaasa Eesti MV neljandas ja teises liigas. Neljandas liigas oldi sarnaselt D1-klassi noortega viiendad. Tõestuseks, et kaitsemäng oli tasemel, lasti endale lüüa 37 väravat ehk sama palju kui liiga võitnud Pärnu-Jaagupi. Samas ise löödi 36 väravat.
Teises liigas kulus aasta tasemega kohanemiseks. Hooaja alguses, kui väljakud kevadiselt kehva kvaliteediga, mängiti vastasega võrdselt. Suvel andis tasemevahe tunda. Hooaja lõpuks aga suudeti kohaneda, nt 18. voorus võideti Keilat 7:3. Samas kokku löödi 35 väravat ehk sarnaselt neljanda liigaga mitte piisavalt. Uue aasta väljakutse ongi rohkem skoorida.
Vaadates tulevikku, otsustati tuleval hooajal neljandas liigas vaheaasta teha ja jätkata ühe võistkonnaga. Eesmärgiks tekitada rohkem meeskonnasisest konkurentsi eri positsioonidele. Samas läbi rahvaliigale panustamise laiendada maakonnas jalgpalli kandepinda.
Kui sel aastal osales rahvaliigas kolm nais- ja seitse meeskonda, siis uuel aastal on oodata uute võistkondade lisandumist. Lisaks on tõenäoline, et uuel hooajal ei saa rahvaliigas registreeritud jalgpallurid (ehk need, kes mängivad Eesti MV-l) üldse kaasa teha. Varem võis igas tiimis olla kaks registreeritud mängijat.
See annab rahvaliigale järelkasvu tootmise ülesande kõrgemate liigade tarvis, samas tahetakse jalgpalliliidu poolt tõmmata selge joon harrastajate ja kõrgema taseme mängijate vahele.
Ent ala mitmekülgseks arendamiseks ei saa vaid mängijatele keskenduda. Sestap koolitati aasta alguses välja 10 kohtunikku, kel õigus Eesti MV mänge vilistada. Samuti 13 jalgpallitreenerit.
See on korralik platvorm, kust 11-liikmeline juhtgrupp sihte saab seada ja tegevusi kavandab.
Aasta parimad
Ühing tunnustas aasta lõpul neid, kes ühingu eesmärkide saavutamisse panustanud. Aasta treeneri tiitli teenis Jaanika Küttim, aasta spordiedendaja oli Hergo Tasuja, aasta vabatahtlik Kaljo Pihlamets, aasta organisaator Tõnis Saarnak. Parim meesmängija rahvaliigas oli Marko Pruunlepp, parim naismängija rahvaliigas Jaana Üksik, parim neljanda liiga mängija Aivo Jõeleht, parim teise liiga mängija Guido Kutser, MVP ehk kõige väärtuslikum mängija Kärdla linnameeskonnas oli Tanel Lips.
HERGO TASUJA
