Keskkonnaamet, maaomanikud ja jahimehed on jõudnud kokkuleppele väikekiskjate arvukuse vähendamiseks kaitsealustel laidudel.
Hiiu-, Saare- ja Läänemaaga piirnevatele laidudele minnakse kohe pärast jääminekut, et enne pesitsusaja algust oleksid laiud kiskjatevabad või vähemalt oleks kiskjate arv seal viidud minimaalsele tasemele.
“Paljudele kaitsealustele laidudele jäävad üle merejää sinna läinud rebased või kährikud jää sulamise järel lõksu ning nad on sunnitud elus püsimiseks ära sööma kõik, mis laiul leidub: lindude munad, pojad, kahepaiksed ja isegi vanalinnud,” rääkis keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit, miks on vaja hoida kiskjad eemal kaitsealustest linnurikastest saartest.
Keskkonnaamet tahab koostöös kohalike jahiseltsidega tänavu kiskjatevabaks saada 18 Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa kaitsealust linnurikast laidu. Ohustatud liikidest pesitsevad neil laidudel näiteks niidurüdi, tõmmuvaeras, kivirullija, naaskelnokk ja merivart. Enamik nendest lindudest eelistabki pesitseda eelkõige laidudel. Lisaks on tüüpilised laiulinnud ka hahk, rohukoskel, räusk, tutt-tiir ja teised. Väikekiskjate tõttu võivad ohtu sattuda ka kõre ehk juttselg-kärnkonna populatsioonid laidudel.
Eriti sõnul on valdav osa kohalikest jahiseltsidest valmis tänavu väikekiskjate küttimise tervenisti oma kuludega tegema, vaid väike osa transporditöödest tellitakse.
Eesmärgiks on, et tänavune pesitsusaasta oleks nii ohustatud kui tavalistele laiulindudele edukam kui eelmine.
Mullu tehtud riikliku seire andmetel ebaõnnestus lindude pesitsemine paljudel laidudel nagu näiteks Suur-Kõbajal, Laurisaarel ja Kõrgelaiul sinna jäänud rebaste või kährikute rüüstetöö tõttu.
