Hiiumaa inimesed hindavad seda, et saab pöörduda otse kohaliku asjatundja poole. Olgu see siis arst, notar, pangateller või kindlustusmaakler. Igaühel pole internetti ja vahel ka internetis asjaajamise oskust, seepärast reageerivad hiidlased üsna valuliselt kui saarelt jälle mõni ametikoht kaotatakse või esindus kinni pannakse.
Läbi telefoni võid sa ju ka võõralt inimeselt juhatust saada, aga kohe ei pruugi kõigi küsimuste peale tullagi. Järgmist kõnet võttes võib vastuvõtjaks olla aga juba järgmine inimene, kellele tuleb taas oma probleemi kirjeldama hakata. Ajaraisk mõlemal pool telefonitoru.
Ja omainimene võib sulle vahel anda niisugust nõu, mida ise küsida ei oskagi. Näiteks, et punast värvi auto kindlustusmakse võib olla kallim kui hõbehalli auto oma.
Meilidega on lugu veel hullem. Vahel ei suuda teemas sügavalt sees olev nõustaja ühes kirjas kõiki soovitusi kirja panna. Näide elust enesest – esimeses meilis paluti saata IDkaardi koopia, järgmises, et saata tuleb ka IDkaardi teise külje kujutis ja alles kolmandas kirjas tuleb teade, et mõlemad tuleks saata digiallkirjastatult. Ainuüksi tõestamaks, et mina olen ikka mina. Niisugune asi tuli ette ühel hiidlasel kui ta suhtles pangaga, mille esindust saarel pole.
IF kindlustuse osakonnajuht Aare Uusjärv väidab, et tänapäeval saab kõik kindlustusasjad korda ajada ilma kontorit külastamata. Ohtu, et mõningaid pabereid tuleb Mandri-Eesti kontoritesse ette näitama minna, polevat.
Hiidlased on kunagisele saare ainukesele kindlustuspakkujale seni lojaalsed, aga kui kaua?
22. jaanuar 2016
