Annaliisa Post Õnnepalu sulandus oma rahuliku ja muheda olemisega päikesepaistelisse klassi nagu valatult ning leidis kiiresti kontakti noortega, kes tavaliselt taolistel kohtumistel küsimusi esitama ei kipu ja lasevad kirjandusõpetajal Tiiu Heldemal esinejaga kahekõnet pidada.
Õnnepalu ütles tagasihoidlikult, et oma teoseid on raske lugejatele soovitada, sest ta ise leiab neis pisivigu. Mitmel korral jõudis jutt “Paradiisi” ja “Piiririigini”, mis autori arvates kõnetab rohkem neid, kes mäletavad elu eelmisel sajandil. Lisaks romaanidele ja luuletustele on Õnnepalu kirjutanud ka näidendeid ning praegugi on tal käsil kaks lavalugu.
10.a klassi õpilase Siret Sahteli küsimusele, kas eesti keel on jätkusuutlik, Õnnepalu vastata ei osanud. Ta ütles, et tegu pole millegagi, mida meie otsustada saaksime, sest suurtel liikumistel ja kodumaalt põgenenud väliseestlastel on oma mõju. Õnnepalu ütles, et peab emakeelt oluliseks, sest see on n-ö salakeel, millest saavad aru vaid eestlased. Samas kinnitas ta, et kasulik on õppida ka võõrkeeli, kuna see avardab silmaringi ja aitab paremini mõista ka oma emakeelt.
Lisaks rääkis Tõnu Õnnepalu oma sidemetest Hiiumaaga – elust Kõpus, ajast kui ta töötas õpetajana Lauka põhikoolis, merest, metsadest, vabadusest ja vaikusest, mida ta enne saarele tulekut polnud veel kogenud.
Taolised kohtumised kirjanikega on hea vaheldus tavalistele koolitundidele, sest õpilastel avaneb võimalus suhelda ja saada vastuseid teemadel, mida õpikus kirjas pole. Maarja Pertel 12.a klassist märkis, et kirjaniku pikki ja ammendavaid vastuseid oli põnev kuulata, sest ta arendas teemasid osavalt edasi. Gertrud Kannel 12.a klassist leidis, et kohtumise tegi eriliseks intelligentne muretus, mida Õnnepalu kuulajatele kiirgas.
Annaliisa Post
Kärdla ÜG 12.a klass
