Eile avaldas regionaaltoetuste jagamise lõpetav EAS kokkuvõtte regionaalvaldkonna suurematest investeeringutest. Kõige vähem toetusi on käesoleval rahastamisperioodil (2014–2020) tulnud Hiiumaale – 3,57 miljonit eurot. Suurema osa summast moodustavad kaks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmest toetatud projekti – Kärdla Keskväljak ja Tuuletorni elamuskeskus Käinas. “Hiiumaal on tulenevalt väiksusest keeruline tagada turismiobjektide jätkusuutlikkust, samuti on ettevõtjate aktiivsus taotlemisel madalam kui teistes piirkondades,” kommenteeris summat EASi juhatuse liige Sigrid Harjo.
Kas mäletame, kui väga keeruliselt sellegi pisku arendusraha saarele toomiseni on jõutud?
Maavalitsuse prioriteetide edurivis oli algselt Eesti toidu avastuskeskus Kärdla sadamasse. Paraku toibus tollane Hiiu vald alles pingutusest, mis tuli teha eelmise PKT projekti, Kärdla sadama omafinantseeringu katteks ja uute kohustuste võtmine polnud mõistlik. Nii tõusis esinumbriks Käina elamuskeskus Tuuletorn. Paraku ei sobinud projekt sel kujul EASile, seda tehti küll ringi, kuid esimeseks tõusis Kärdla Keskväljaku kordategemise idee, mis iseenesest on ju mõistlik. Aga eks taha ka käinakad oma keskusele uut arenguimpulssi, seega on nende soov elamuskeskus valmis teha igati mõistetav.
Harjo aga räägib sama juttu, et kasta tuleb seda kapsast, mis kasvab: “Suuri ja tasuvaid investeeringuid on mõistlik teha siiski piirkondadesse, kus on eeldused nende õnnestumiseks.”
Teisalt on Eesti äärealad, nagu Hiiumaa, just need, mis vajaksid toetust teistest enam.
On ju praktikast näha, et iga areng toob saarele inimesi juurde, olgu selleks siis uued kauplused, kordatehtud sadamad või uued laevad.
24. august 2018
