Eilsel Hiiumaa arenguseminaril saare majandusolukorda analüüsinud Swedbanki Hiiumaa osakonna ärikliendihaldur Elmo Harjak ütles, et viimase aasta majandusarengutest saab lugeda välja nii positiivseid kui negatiivseid märke. Hiiumaal on valdavalt tööandjaks erasektor, avaliku sektori osakaaluks on kolmandik – see vahekord pole viimasel kümnel aastal eriti muutunud.
Samas Hiiumaa ettevõtete netokäive vähenes ülemullusega võrreldes 3 protsenti. Ka töökohti jäi 37 võrra vähemaks.
Meie ettevõtmised nii tööstuses kui ka teistel aladel ongi väiksemad, väiksem Eesti suurettevõtetest on ka käive ja kasum, aga seepärast ei tohiks need veel väiksemaks muutuda.
Samas ei saa igat laadi tööstust meie loodust rikkumata saarel arendada. Nii tulebki leida need alad, mis Hiiumaale sobivad. Lisatakistusena on tarvis veel arvestada transpordiga, mis muudab toote hinda. Tänavust aastat iseloomustab veel ebastabiilsus, mis ühele ettevõtjale üldse ei sobi, sest kõik hindavad täpsust.
Hiiumaa tööstusest räägitaksegi põhiliselt kord aastas, kui lüüakse kokku kasumi- ja kulunumbreid, et parimaid välja selgitada. Suvi otsa on aga juttu olnud turistidest ja sellest, kuidas neid saart uudistama kutsuda. Tööstusobjekte turistile ei näidata, aga pidevat tööd ja teenistust annavad nad turismisektorist erinevalt kohalikule elanikule küll.
Tänavusele aastale jätab märgi häiritud parvlaevaühendus, mis ettevõtjatele üldse ei sobi. Õnneks on sellest murest kohe-kohe saamas ajalugu. Parvlaev Leiger on valmis koduteele asuma ja tuleb sõitma Hiiumaa liinile.
Lootma peab, et ettevõtjad siit viimaseidki tehaseid mandrile ei koliks ja turistid leiaksid tee meie päikese- või haldjasaarele.
28. oktoober 2016
