GEORG LINKOV Oleme spordiorganisatsioonina kasvanud suuremaks kui alguses arvata julgesime: jalgpalli on Hiiumaal armastama hakatud.
Harrastajate kasv on olnud märkimisväärne. Kui 2013. aastal mängis jalgpalli 117 last, siis 2014. a lõpu seisuga on neid 170, see tähendab 30 protsenti enam. Praegu toimuvad regulaarsed treeningud kolmes eri kohas: Kärdlas, kus kokku on kuus treeninggruppi, mängib treener Jaanika Küttimi käe all jalgpalli 78 last, Käinas treener Mario Degtjovi kolmes treeninggrupis osaleb 41 last ning Emmastes treeneriteduo Hergo Tasuja-Tõnis Saarnaki käe all treenib kolmes grupis kokku 51 last. Treeningud toimuvad kaks-kolm korda nädalas, suvel välistaadionitel, talvel sisesaalides ning Kärdlas ja Emmastes kunstmurul.
Oleme täitnud ühe vaheeesmärgi: igas treeningkohas on olemas C-kategooria jalgpallitreener. See tagab treeningute kvaliteedi ja jalgpallimängu edaspidise arengu Hiiu saarel. Järgmiseks vaheeesmärgiks on koolitada vähemalt üks treener UEFA B-taseme treeneriks. See toob treeningutes kaasa juba suurema kvaliteedihüppe.
Spordiala tulevikku silmas pidades osaleme Eesti jalgpalli liidu (EJL) ja Eesti koolispordiliidu ühisprojektis “Jalgpall koolidesse”, mille raames on EJL treenerid käinud spordiala tutvustamas nii Kärdlas, kui ka Emmastes.
Tegime ajalugu
Igaaastaselt toimuvad koolidevahelised meistrivõistlused jalgpallis eri vanuseklassidele. Neid korraldab Hergo Tasuja. Lisaks peame Hiiumaa meistrivõistlused nii naistele kui meestele. Neid korraldame koostöös Tõnis Saarnaki ja Hergo Tasujaga.
Lisaks toimuvad igal aastal suvised jalgpallilaagrid, mida korraldamae koostöös EJL ja Rimiga. Samuti viime läbi rahvaliiga alagrupi mänge nii naistele kui meestele. Veel osaleme Eesti maakondadega peetavatel maavõistlusmängudel ning regulaarselt kohtume ka Saaremaa koondisega. Need kohtumised on tänu kohtunik Aivar Pohlaku vilepartiidele, saanud lausa legendaarseteks.
Eelmisel aastal tegime ajalugu: üleüldse esimest korda kohtusid Hiiumaa naiste ja Saaremaa naiste jalgpallikoondised. Uskumatu, aga leidsime 15 vaprat naist, kes julgesid sellise sammu teha ja professionaalsel tasemel mängivate saare naiste vastu astuda.
Hiidlased mängivad mitmel tasemel
Hiiumaa päritolu mängijaid kohtab iga taseme mängudel. Kõrgliiga meeskondadest võib esile tuua: Andre Frolov Eesti meistriliiga FC Flora koosseisus, Robert Kirss, kes pallimas meistriliigas FC Nõmme Kalju ridades, Tõnis Koppel, Karl-Johan Kastein ja Martti Pukk esiliigas FC Kuressaares. Lisaks väga palju erinevaid mängijaid kõikides teistes liigades erinevate võistkondade koosseisudes.
Koondise mängudel saab parimaid mängijaid üheskoos Hiiumaa eest võitlemas näha suvel Kärdla staadionil koguni kahel korral: kohtumisel Läänemaaga ja Saaremaaga. Need saavad olema ka Eesti mõistes väga kõrgetasemelised mängud, kus võitu keegi kergelt käest ei anna.
Kärdla Linnameeskonna (LM) nime all mängisime Eesti meistrivõistluste sarjas kolme erineva võistkonnaga: 2004 ja hiljem sündinud poiste- ja tüdrukuga E1 vanuseklassis, 2002 sündinud poistega D1 vanuseklassis ning gümnaasiumipoiste ja meestega kolmanda liiga läänetsoonis.
E1 poiste mängude kohta veel edetabelijärjestust ei peeta, kuid D1 poisid mängisid väga tublilt ning jäid oma alagrupis 31 punktiga neljandaks Saaremaa klubi aameraaS järel, kes kogus sama palju punkte, kuid omavaheliste mängude tulemus oli saarlaste kasuks.
Kärdla LM jäi kolmanda liiga läänetsoonis kaheksandale kohale. Selleks aastaks on seatud eesmärk tõusta esikolmikusse, peatreeneri rolli on oma õlule võtnud värske C-kategooria treenerilitsentsi omanik ning kauaaegne Kärdla LM mängija Mario Degtjov.
Uus väljak lasteaeda
Mullu maikuust muutus Kärdla jalgpallielu tänu Mängude maja kõrvale rajatud kunstmurustaadionile: tänu pehmele talvele toimuvad regulaarsed treeningud seal aastaringselt. Suur samm edasi saab olema tänavu suvel valmiv jalgpalli kunstmuru-miniareen Kärdla lasteaia hoovis. See võimaldab viia lasteaialastele treeninguid läbi lasteaia alalt lahkumata ja lisab omakorda võimalusi ka kõikide teiste pallimängude harrastamiseks ilma, et see takistaks teiste laste mängulisi tegevusi õuealal. Siis ei sõltu laste treeningutel osalemine ka lapsevanema võimalustest lapsi treeningutele viia, vaid trenni saab teha lasteaias olemise aja jooksul.
Pikemas perspektiivis vajab põhjalikku rekonstrueerimist Kärdla staadion. Staadioni liiga suure koormuse tõttu on hädavajalik täismõõtmetes kunstmuruväljaku rajamine. Samuti vajab rekonstrueerimist Käina staadion, millega Käina vallavalitsus on juba vaikselt algust teinud. Suureks probleemiks on sisesaalid, sest praegu on ainult Emmastes olemas head võimalused jalgpalli harrastamiseks. Kärdlas on suur vajadus ka suurema spordihalli järgi, et kõik harrastajad saaksid oma vajamineva koormuse ning ka Hiiumaal saaks sisesaalis korraldada turniire.
KRISTI LINKOV
MTÜ Hiiumaa Jalgpall
www.hiiumaajalgpall.eu
