Kirstel Algvere
Kristel Algvere Kui maanteelt ära pöörata ja veidi maad edasi minna, siis tasub hoida bussipeatuste poole ehk paremale – seal on ka tee ääres silt, mis lubab, et kuskil seal on internetikasutamise võimalus. Ja siis valge maja, mil silt “Hellamaa raamatukogu 0,1.” Aga kui mitu sammu on see 0,1 kilomeetrit? Puhtast uudishimust astusin ikkagi ka osavallamajja sisse. Osavallavanem Liili Eller oli tööl ja juhatas mind viisakalt edasi rohelisse majja, mis paistis aknast hästi kätte.
Tegelikult ei uskunud ma lihtsalt, et raamatukogu asub eraldi majas, mõtlesin, et ehk on ta ühes osavallamaja tiivas. Aga ei – Hellamaa raamatukogu on kahe punase korstnaga rohelises majas, kuhu viib laternatega ääristatud tee. Maja otsas on ka märgid, mis aitavad otsijal kindlust leida – raamatu ja @ märgi pildid. Raamatukogu ukse juures ikka ka raamatute tagastuskast ja laenutuskapp. Et on puhkuste aeg, siis oli raamatukogus juhataja Ene Vannase asemel Sandra Pahk, kes tavaliselt töötab Palade raamatukogus.
Lastele on mitmeid raamaturiiulitäisi raamatuid, alustades tarkuseraamatutega ehk igasuguste erinevate entsüklopeediatega ja lõpetades muinasjuttudega, mis pole samuti ju midagi muud kui tarkuseraamatud. Aga Sandra sõnul ei käi Hellamaal suve ajal väga palju lapsi. Raske on lapsi lugema saada nii ehk naa, kuid need, kes kord on juba heade raamatute pisikuga nakatatud, ei saa enam lugemisest küll! Selliseid lapsi teab Sandra Paladel mitmeid. Selle asemel on püsikliendid, kes viimasel ajal palju uuemat eesti kirjandust laenutanud. Uudiskirjanduse valik on Hellamaal eeskujulik. Samuti rõõmustas mitmekesine perioodika sein, mis kohe avalikult kasutatava arvuti kõrval. Muide, Hellamaal on veel üks kaugtööd võimaldav arvuti, mis asub eraldi toakeses, kus ka väljapanek Hellamaa koduloost. Silma hakkas näiteks kaust “Meie vanemad õppisid Hellamaa koolis”, kes minevikku ei mäleta, elab, teate ju ise, tulevikuta!
Talvisel ajal saavad Hellamaa daamid neljapäeviti kokku käsitööringis, ja seda mõnusas koosoleku ruumis, mis praegusel aastaajal mõnusalt rohelise vaatega.
Muidugi on raamatukogus väljapanek hiidlaste elust. Kõige toredam oli arstiteaduse riiulike uudiskirjanduse ja hiidlase eluolu riiuli vahel. Koroona-aeg on pannud inimesi otsima tervisega seotud kirjandust ja igati mõistlik on lugeda raamatuid ja mitte kogu aeg dr. Google’i käest vastuseid otsida – selles osas tabab Hellamaa raamatukogu naelapea pihta.
Veel oli väga huvitav juunis meie hulgast lahkunud kirjaniku Mats Traadi loomingut tutvustav näituseriiul. Ja Hellamaal on olemas ka arhiiv, nii et akadeemilist hõngu leidub seal ka.
Sel suvel on Hellamaa raamatukogu avatud teisipäeval ja neljapäeval, aga see-eest pikad päevad ehk teisipäeval 10–18. Samal ajal on Palade raamatukogu suletud. Neljapäeval on Hellamaa raamatukogu avatud 10–13 ja sealt sõidab Sandra viieteistkümne minutiga Paladele, kus on raamatukogu avatud veel kella neljani.
